Stenbocki maja, 1. veebruar 2020 – Peaminister Jüri Ratas osaleb täna Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika sõprade grupi ehk 17 liikmesriigi tippkohtumisel Portugalis Bejas, et arutada ametikaaslastega ühenduse järgmist pikaajalist eelarvet aastateks 2021-2027.
Peaminister Jüri Ratas rõhutas Euroopa Liidu järgmisest seitsmeaastasest eelarvest kõneldes vajadust suurendada ühtekuuluvuspoliitika osatähtsust võrreldes seniste ettepanekutega. „Meie ühine huvi on, et Euroopa Liidu eelarve järgmisel perioodil liiga järsult ei kahaneks. Ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarveid on ettepanekutes juba ebamõistlikult kärbitud,“ sõnas Ratas. „Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud Eesti inimeste elujärge märkimisväärselt parandada. See on toetanud meid reformide ja investeeringute tegemisel, mille tulemusel on riigi elatustase tõusnud madalama jõukusega riikide hulgast lähemale Euroopa keskmisele tasemele. Koos ühise põllumajanduspoliitikaga on ühtekuuluvuspoliitika liikmesriikide jaoks oluline tugi paljude väljakutsetega toimetulekuks, olgu nendeks näiteks kliimaeesmärkide saavutamine, innovatsioon või jätkusuutliku kasvu tagamine,“ ütles Ratas.
Tänasel kohtumisel osalevad 17 liikmesriigi juhid. Lisaks Eestile osalevad sellel Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Küpros, Malta, Kreeka, Portugal, Itaalia ja Hispaania.
Praegu on käimas läbirääkimised Euroopa Liidu tulevase pikaajalise eelarve kokkuleppimiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel on selleks kutsunud 20. veebruaril kokku riigipeade ja valitsusjuhtide erakorralise kohtumise.
Euroopa ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on toetada liikmesmaades reforme ja investeeringuid. Samuti lõimida siseturgu ja kasvatada liidu konkurentsivõimet maailmas. Selleks viiakse ellu sadu tuhandeid projekte, millest tuhanded on panustanud Eesti ühiskonda ja inimestesse. Praegusel ELi eelarveperioodil 2014–2020 on Eesti osa ühtekuuluvuspoliitika struktuurivahenditena olnud 3,5 miljardit eurot, lisaks põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetusi 1,8 miljardit.
kalad siis ei huvitu prügikalade ÜHTEKUULUVUSE arvel kerjamisest. Huvitav, kas Jurka mängib seal tinti või vähemalt kiiska?
Olen alati valinud Keskerakonda ja valin ka nüüd sest pareat erakonda pole. Aga EL-us olemist ma ei poolda.Arvan et kui praegu küsitletaks rahvast siis oleksid paljud L-us olemise vastu. mina kohe selgitan miks ma vastu olen. El-us olles pole paljudel elu paremaks läinud, vastupidi Ansipi ja Rõivase valitsemise ajal vaesus aina kasvas. Meie delegaadid Brüsselis kadusid nagu vits vette, Ainult Y.Toom on nähttaval.Pikemat aega on olnud EL-u peaülesanne Venemaa-vastane tegevus, Põgenike jaotamine riikide vahel. muidugi saame E.L-ult ka raha aga inimesed kes elavad vaesuses seda ei näe. Brüsselist ei sekkunud keegi isegi siis kui toimus meie maal üks suuremaid kuritegusid milleks ole E.Savisaare aistamine ja tervise rikkumine. reformierakondlased võivad teha mida tahavad, paistab et nende valesüüdistused on nii osavalt läbi mõeldud et ei saada aru kui ebaõiglased nad on. Reformil on tagatuba kuhu karistused ei jõua.
Kogu austuse juures meie peaministri Jüri . Ratase suhtes ei pea ma tema välispoliitikast lugu.
pole üldse mingit poliitikat. Tema ülesanne on mitte midagi teha ja kui küsitakse, siis anda mittemidagiütlevaid pallikestetaolisi vastuseid.