Ratas: ELi järgmine pikaajaline eelarve peab aitama liikmesriikidel kiiremini kliimaeesmärkideni jõuda

Foto: Riigikantselei

Beja, Portugal, 1. veebruar 2020 – Peaminister Jüri Ratas rõhutas Euroopa Liidu tugevat eelarvet ja ühtekuuluvuspoliitikat toetavate 17 liikmesriigi juhtidega kohtudes, et järgmise pikaajalise eelarve maht ei tohi liialt järsult kahaneda ning ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarveid ebamõistlikult vähendada. Samuti tõi peaminister esile, et tulevane seitsmeaastane eelarve peab aitama liikmesriikidel tegelda uute väljakutsetega ja kiiremini saavutada kliimaneutraalsuse eesmärki.

Peaminister Ratase sõnul on eelarvekõneluste senistes ettepanekutes ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarveid uuel eelarveperioodil ülemäära kärbitud. „Need vahendid on meile ja teiste liikmesriikide jaoks oluline tugi näiteks kliimaeesmärkide saavutamisel, innovatsiooni toetamisel või jätkusuutliku kasvu tagamisel,“ lausus Ratas. „Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud meil ELi investeeringute abil Eesti inimeste elu paremaks muuta näiteks uute töökohtade loomise, ettevõtluse ja teaduse toetamise ning koolivõrgu, tervishoiu, turismi ja veemajandustaristu arendamise ning transpordiühenduse rajamisega,“ sõnas Ratas.

Eesti prioriteetidest kõneldes sõnas Ratas, et ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv peab olema hoolimata riigi kiirest majandusarengust esitatud ettepanekutest sujuvam. Samuti tõi peaminister esile taristuprojektide toetamise jätkamist ja ühenduste väljaehitamist ning tõi näiteks Rail Balticu ja elektrisüsteemide sünkroniseerimise Euroopaga. Veel pidas peaminister oluliseks Eesti põllumeestele võrdsete konkurentsitingimuste tagamist, milleks on tarvis otsetoetuste tasemete kiiremat ühtlustamist.

Ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika on Ratase sõnul Euroopa Liidu eelarves peamised vahendid ka kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute toetamiseks. „Kliimaneutraalsuse saavutamine on meie ühine eesmärk, mida peame võtma tõsiselt ning hakkama tegutsema. Meil on vaja teha suuri muudatusi, milleks on vaja suuri investeeringuid näiteks energia- ja transpordisektoris ning elamumajanduses ja tööstuses,“ sõnas peaminister.

Samuti on Euroopa Komisjoni plaan õiglase ülemineku fondi kohta oluline enim mõjutatud piirkondade, sealhulgas Eesti, toetamiseks kliimaneutraalsusele üleminekul. Ratas tõi esile, et õiglase ülemineku fondi finantseerimine ei tohi tulla ühtekuuluvus- ega põllumajanduspoliitika eelarvete arvelt. „Nende vähendamine tähendaks kliimainvesteeringuteks mõeldud raha kärpimist. Seda me ei soovi,“ ütles peaminister.

Liikmesriigid võtsid kohtumisel vastu ühisavalduse, kus nad toovad esile ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika eelarvete tähtsust paljude oluliste väljakutsete lahendamisel. Riigid tegid ka ettepaneku lõpetada uue eelarveperioodi algusest kõik tagasimaksed, mille tulemusel kõige jõukamad riigid saavad osa enda ELi eelarve sissemaksetest tagasi.

Kohtumisel osalesid lisaks Eestile Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Samuti võtsid kohtumisest osa Euroopa Komisjoni eelarve ja halduse volinik Johannes Hahn ning ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira.

3 kommentaari
  1. Saan 5 aastat ago
    Reply

    aru, et ilmastikku iga vankri ette rakendades võib raha juurde nõuda, kuid kus on tõestus, et asi üldse ilmastikus on? Nii võib ka oma rahvast helge tuleviku nimel pidevalt petta. See juba sama loll nali nagu LHV suuromanik Viisemann lubas 45 aasta pärast helget pinssi aga kui arvestada keskmise palga suhtarvu muutumist aastatega, siis röövib Viisemann ikkagi kolmandiku omale, et tal endal siis 95-aastasena oleks hea papihunnikus vedeleda. Jämmastav, et enam keegi ei oska arvutada! Kuigi arvutuslükati ja Felixi asemele on tulnud välkraalid ja iga nolk on ninapidi nutikas. MA EI SAA SELLEST ARU!

  2. Nojah 5 aastat ago
    Reply

    See on umbmäärane soov. Meie riigi kui ühe vaesema Euroopa riigi soov peaks olemaelatustaseme tõstmine meie riigis. Meie austatud ja kindlasti palju parem peaminister kui olid Laar, Ansip ja Rõivas on liigselt haaratud olukorrast EL-us. Ei tea kas edaspidi tahab ka brüsselisse. Muidugi oleks temast seal rohkem kasu kui Ansipist kes kadus nagu vits vette ja ainuke teade temalt oli et teeb kõik mis võimalik et ajada laiali valitsuskoalitsioon ja eks reformierakondlased selle nimel ka tegutsevad arendades laimukampaaniat tublide inimeste suhtes. Aga meie kõige tähtsamad ülesanded on läpetada see tegevus ja rahva tagamine et igal inimesel oleks inimväärne elu, millega praegune valitsus ka tegeleb parandades ka eelmiste vigu. EL saab ka ilma meieta läbi.

  3. ! 5 aastat ago
    Reply

    TÄHTIS ON KUIDAS !!! SEDA TEHAKSE.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.