Kliimaneutraalsus toob meile edu

Anneli Ott, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees

Möödunud aasta lõpus alustas tööd Euroopa Komisjoni uus koosseis. Järgmised viis aastat tõotavad tulla uue presidendi Ursula von der Leyeni juhtimise väga põnevad ning intensiivsed. Esimeste kuude põhjal võib öelda aga selgelt, et Euroopa Komisjoni uue koosseisu kõige prioriteetsemaks teemaks saab olema kliimamuutuste pidurdamine.

Euroopa Liidu soov on olla kliimamuutuste küsimustes maailmas eestvedaja, võttes selgeks eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See tähendab, et liikmesriigid emiteeriksid tervikuna sama palju kasvuhoonegaase kui seovad. Sihid on seatud ambitsioonikad ja ressursimahukad, mistõttu on vajalikud märkimisväärsed era- ja avaliku sektori investeeringud. Samuti on vaja luua investeerimist soosiv ja võimaldav keskkond.

Kui tihtipeale on poliitilised algatused inimeste jaoks ebapopulaarsed või raskesti vastuvõetavad, siis tundub, et esialgu suhtuvad Euroopa kodanikud kliimaneutraalsuse plaani positiivselt. Hiljuti ilmunud eurobaromeetri uuringust selgub, et lausa 93 protsenti vastanutest arvab, et kliimamuutused on väga tõsine probleem ning 93 protsenti vastanutest on arvamusel, et selle probleemiga peaks tegelema. Eesti elanike seas on protsendid vastavalt 80 ja 85.

Roheline kokkulepe

Selleks, et jõuda eesmärgini, on Euroopa Komisjon välja tulnud erinevate algatustega. Kõige ambitsioonikam on neist seni Euroopa roheline kokkulepe. Kõige lihtsamini kirjeldas seda hiljuti Euroopa Komisjoni presidendi ametisse asunud Ursula von der Leyen: „Euroopa rohelises kokkuleppe puhul on tegemist uue majanduskasvu strateegia, mis aitab vähendada heiteid ja luua töökohti.“

Tegu on meetmete paketiga, mis peaks võimaldama Euroopa kodanikel ja ettevõtjatel saada kasu jätkusuutlikust üleminekust rohelisele majandusele. Peamiste poliitikasuundade esialgne tegevuskava sisaldab mitmesuguseid meetmeid alates ambitsioonikast heite vähendamisest kuni tipptasemel teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimise ning Euroopa looduskeskkonna säilitamiseni.

Jaanuaris avalikustatud roheleppe investeerimiskava, mille oluliseks elemendiks on ettepanek luua õiglase ülemineku mehhanism. See on plaan, mille abil soovitakse leevendada peamiselt kliimaneutraalsusele ülemineku majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid piirkondadele, mis saavad enim mõjutatud. Eestile on Euroopa Komisjoni ettepanekus sealt ette nähtud 125 miljonit eurot, mis küll Poola kahe miljardi euro kõrval ei tundu suure summana, kuid on elanikkonna kohta siiski kõige rohkem – 95 eurot inimese kohta. Elanikonna pealt arvestatuna järgneb meile Bulgaaria 65 euroga ja kogu Euroopa Liidu keskmine selles arvestuses on 17 eurot. Seega võib öelda, et Euroopa Komisjon on otsust tehes võtnud arvesse Eesti huvisid ja seisukohti ning meie positsioon on hetkel igati soodne.

Hiljuti käis Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis meiega kohtumas Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson, kes avaldas samuti arvamust, et tegu on tugeva algusega ning kliimaneutraalsuse suunas liikumine on alanud: loodud on vastav tegevuskava ning kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on jõudnud kokkuleppele, et igal riigil peab olema rahvuslik kliima ja energia plaan 2030. aastaks. Mõistagi tõdesime kohtumisel, et põlevkivi on Eesti suurim väljakutse kliimaeesmärkide saavutamisel, kuid samas ka väärtuslik ressurss, millel kasutamiseks tuleb leida uued sobivamad tehnoloogiad.

Õiglane üleminek

See on päris selge, et kliimaneutraalsust püüdes peame leidma Ida-Virumaa piirkonnale sisuliselt uue väljundi. Eesti tähtsaim maavara on teinud Ida-Virumaast suure tööstuspiirkonna, olles kohalikele inimestele peamiseks allikaks, mis leiva lauale toob. Seega peame tegutsema nii, et üleminek kliimaneutraalsusele oleks õiglane nii töötajatele, ettevõtjatele, piirkondadele ja riigile tervikuna. Näiteks on Ida-Virumaal vaja mitmekesistada ja ajakohastada kohalikku majandust ning tööjõu ümber- ja täiendõpe. Unustada ei tohi ka konkurentsivõime säilitamist.

Millisel riigil või maailmajaol õnnestub muutuda esimesena kliimaneutraalseks, sellest sõltuvad meie võimalused tulevikus, seega Euroopa Liidu globaalne konkurentsivõime. Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud eesmärgid nõuavad järgnevatel aastatel liikmesriikidelt, sh. Eestilt, kõigi sidusrühmade kaasatust ja pühendumist. Ikka selleks, et Euroopa rohelist kokkulepet saadaks edu ning aastate pärast saaksime tõdeda, et toetatud investeeringud keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse, kestlikesse lahendustesse ja uutesse ettevõtetesse on taganud Euroopa Liidu uue majanduskasvu ning konkurentsivõime. Loodetavasti suudame olla kogu maailmele teenäitajaks oma loodustsäästva käitumisega.