Andre Hanimägi, Haabersti linnaosa vanem (Keskerakond)
Vabariigi aastapäeva paiku sõnas endine keskerakondlane, tänane sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid, et peaminister Jüri Ratas on lõhkunud Eesti ühiskonda rohkem kui ükski teine taasiseseisvumisaja poliitik. Süüdistus tulenes tänasest koalitsioonist ehk EKRE olemasolust Stenbockis.
President Kersti Kaljulaiu kõne oli üles ehitatud „Tõe ja õiguse“ raamistikus, kus eksisteerivad head Andresed ja halvad Pearud ning selleski kumas läbi vastanduv ja katkine ühiskond. Kas tõepoolest just Jüri Ratase valikute tõttu on ühiskond muutunud niivõrd, et 32 aastat tagasi kaevasid 4000 inimest Rahvusraamatukogu kraavi ning täna minnakse ühise kraavi üle hoopis kaklema? Kindlasti mitte…
Usaldus riigijuhtimisse on kasvanud
2019. aasta oktoobris ja novembris viis Turu-Uuringute AS läbi 46nda Kaitseministeeriumi tellitud uuringu riigikaitse teemadel, kus muu hulgas uuritakse ka usaldust peaministri, valitsuse ja riigikogu vastu. Uuringu läbiviimise ajaks oli valitsus ametis olnud sisuliselt pool aastat. 100 päeva töörahu avalikkuses välja ei paistnud, pealkirjad ja oponendid valitsusele pikka iga ei ennustanud.
Vaatamata kõigele näitab uuring aga, et peaministrit usaldab 58%, riigikogu 58% ja valitsust 53% küsitletutest, mis 2019. aasta kevadega võrreldes näitab kasvu. Vahe ajaga, mil peaministriks oli Taavi Rõivas, on aga eriti märkimisväärne. 2016. aasta suvel näitas sama uuring, et peaministrit usaldas 38% Eesti elanikest ning riigikogu ja valitsust vastavalt 44% ja 48%. Raimond Kaljulaidi lause suurimast lõhestajast oli küll suurepärane lehepealkiri, kuid sisult absoluutne vale. Jüri Ratas on tõstnud oma võimuloleku ajal usaldust peaministri institutsiooni 38%lt 58%ni.
Erakordselt lõhestatuna võib riik tunduda neile, kelle isiklik eelistus tänane valitsus pole ning kes püüavad enda emotsioone laiendada kogu ühiskonnale. Piisab vaid meenutamast põllumeeste streike ja traktoreid Toompeal otsetoetuste puudumise tõttu, tervishoiutöötajate streiki, ACTA või Harta 12, millest viimased kolm toimusid aastal 2012. Lõhed olid kasvanud niivõrd suureks, et president Toomas Hendrik Ilves kutsus ühiskonnas süveneva rahulolematuse tõttu kokku nn Jääkeldri ümarlaua.
Küll aga võinuks ühiskond seesmiselt tugevalt mureneda, kui ligi 100 000 häält saanud EKRE valitsusest kõrvale oleks jäetud must-valge välistamise teel. Ilmselgelt oli ühiskonnas ka enne Helmede võimuletulekut neid, kes olid ühel või teisel põhjusel olid pettunud valitsuses ja valitsemises. Vastasel juhul ei oleks konservatiivid kolmandat valimistulemust ilmselgelt saavutanud. Rahulolematus oleks EKRE opositsiooni jäädes jäänud võib-olla küll veidi enam põranda alla, kuid poleks kuhugi kadunud – vastupidi, tõenäoliselt oleks see hoopis suurenenud.
Keskerakond toob kokku
Täna saavad EKRE valijad näha oma erakonda päriselt töötamas ning teha enda järeldused, kas viimane on nende ootusi täitnud või mitte. Ja isegi siis, kui meile tundub, et õhus on rohkem rusikaid kui varasemalt, on selgi oma positiivne nurk. Rohkem on pööratud oma tähelepanu sellele, mis tegemata ning mõistetud, et Eesti edu ei jõudnud kõigini. Rusikad ei jäänud tasku ning need on näha.
Jüri Ratas pole lõhkuja, vaid ühendaja ning kahtlemata on see ka üks põhjus, miks Keskerakonna esimehe puhul on tegemist ühe populaarseima peaministriga. Veebruari lõpus kirjutas Eesti Päevaleht, et novembrist jaanuarini pidas Ratast parimaks võimalikuks peaministriks 35-37% valimisõiguslikke inimesi, mis olid suurimad näitajad uuringu paariaastases ajaloos. Viimases uuringus edestas Ratas jätkuvalt ka Kaja Kallast, kes on populaarsuselt teine valik peaministriks ja seda vaatamata sellele, et populaarseim erakond on hoopis Reformierakond. Kaitseministeeriumi uuringu muudki aspektid viitavad sidusamale ühiskonnale – näiteks kaitsetahe ja usaldus NATOsse, mis uuringutes on näidanud kasvutrendi nii eestlaste kui ka muust rahvusest elanike seas.
Kui „Tõe ja õiguse“ raamistikus aga lõpetada, võiks öelda, et Keskerakond on hoopis kõrtsmik, kes on toonud läbi aegade kokku Vargamäe ja Oru peremehed, eestlased ja venelased, erinevad maailmavaated ja inimesed. Kuigi kõrtsi uks võib kirjus seltskonnas vahest pauguga kinni minna ning kõrtsmikul pea valutada, on arutelude tulemuseks vajalikud kompromissid, mis viivad elu edasi.