3. aprillil kolmkümmend aastat tagasi sai Eesti endale esimese sõja- ja okupatsioonijärgse demokraatliku valitsuse. Demokraatlikult oli valitud ka Ülemnõukogu. Okupatsiooniaja viimane seadusandja nimetas ametisse Rahvarinde valitsuse. Okupatsiooni lõpuni jäi veel üle 15 kuu.
Edgar Savisaare valitsus (20. august 1991 – 29. jaanuar 1992) oli Eesti Vabariigi 34. (ülemineku) valitsus. Savisaare valitsus tuli võimule Eesti NSV valitsusena 3. aprillil 1990. Eesti Vabariigi taastamise järel 20. augustil 1991 toimis Savisaare valitsus kuni tagasiastumiseni 29. jaanuaril 1992 de facto Eesti Vabariigi valitsusena.
Valitsuse koosseis: peaminister Edgar Savisaar, riigiminister Raivo Vare, ehitusminister Gennadi Golubkov, haridusminister Rein Loik, justiitsminister Jüri Raidla, materiaalsete ressursside minister Aleksander Sikkal (31. detsember 1991 ametikoht kaotati), kaubandusminister Ants Laos, keskkonnaminister Toomas Frey ja alates 13. veebruarist 1991 Tõnis Kaasik, kultuuriminister Lepo Sumera, majandusminister Jaak Leimann, põllumajandusminister Vello Lind ja alates 13. veebruarist 1991 Harri Õunapuu, rahandusminister Rein Miller, sideminister Toomas Sõmera, transpordiminister Tiit Vähi, siseminister Olev Laanjärv, sotsiaalhooldusminister Siiri Oviir, sotsiaalminister (hiljem tööminister) Arvo Kuddo, tervishoiuminister Andres Ellamaa, tööstus- ja energeetikaminister Jaak Tamm, välisminister Lennart Meri, idasuhete minister Endel Lippmaa ning rahvussuhete minister Artur Kuznetsov.
6. aprillil toimus Pastor Harald Meri ja tema koduabilise müstiline topeltmõrv. Türi pastoraadi põlengust sai tuletõrje teate kell 03.22. Laibad leiti tänu juhusele nädala pärast, 13. aprillil. Jõhker kuritöö jäi ametlikult avastamata. Uurimine lõpetati 1993. aastal, sest kõik võimalikud uurimistoimingud olid tehtud. 2000. aastast on see kuritegu aegunud, sest toimepanekust möödus 10 aastat.
13. aprill – Nõukogude Liit vabandas Katõni veresauna eest. Katõni massimõrv on üldnimetus kõikidele 1940. aastal Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee korraldusel läbi viidud massihukkamistele, kus hukati Poola sõjavange. Üldistava nimetuse võtsid natsid kasutusele 1943. aastal Nõukogude Liidust Smolenski oblastist Katõni külast leitud massihaua järgi. Ohvriterohkeid mahalaskmisi toimus ka mujal, näiteks Minskis, Harkivis ja Tveris. Massimõrva pani toime N Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (NKVD). 16. aprillil 2012 tunnistas Euroopa Inimõiguste Kohus NKVD korraldatud hukkamised sõjakuriteoks.
19. aprill – Arnold Rüütel, Edgar Savisaar ja Endel Lippmaa kohtusid Moskvas Mihhail Gorbatšoviga, kes endiselt pakkus Eestile eristaatust konföderatsiooni alusel.
24. aprillil leppisid Lääne-Saksamaa ja Ida-Saksamaa liita kokku valuuta ja majandus 1. juulil. Pärast Berliini müüri lammutamist novembris 1989 loodi Lääne- ja Ida-Saksa vaheline valuutaliit ning idasakslased said üldises joovastuses vahetada oma Ida-Saksa margad Lääne-Saksa markade vastu kursiga 1:1. Tollane keskpanga peadirektor Karl Otto Pöhl väitis, et niisugune kurss väärtustab Ida-Saksa marga üle. Ajalugu näitas, et kriitikutel oli õigus. Suur osa Ida-Saksa tööstusettevõtetest ei kannatanud Lääne-Saksa omadega konkurentsi välja ning läksid pankrotti, sest nende tootlikkus oli kaks
korda väiksem ja toodete kvaliteet kehvem, kuid palk enam-vähem sama.
Rein Ruutsoo kronoloogia:
3. aprill – Eestimaa Rahvarinde liider Edgar Savisaar nimetati Ministrite nõukogu esimeheks (5. maini tegutseb ENSV valitsusena). Sisuliselt, ehkki valitsuse liikmeiks saab inimesi väljastpoolt Rahvarinnet, võib Savisaare moodustatud valitsust nimetada Rahvarinde valitsuseks.
8. aprill – Lätis algasid Läti Kongressi valimised. Lätis jääb Kongress neisse raamidesse, mida ta deklareeris – väljendada kodanike tahet taastada Läti Vabariik. Erimeelsused Tautas Fronte ja Kodanike Kongressi vahel ei arene konfliktiks.
10. aprill – Rahvarinde Eestseisuse otsus „Vabadussõja Veterande Fondist”. Fondi eesmärk on tunnustada ja toetada seni veel elus olevaid Eesti Vabadussõja veterane.
12. aprill – Balti riikide rahvarinnete valitsused alustavad koostööd sõlmides lepingu Balti turu loomiseks
18. aprill – Moskva alustab iseseisvuse välja kuulutanud Leedu Vabariigi suhtes
majanduslikku blokaadi
24. aprill – Rahvarinde võimalused eri rahvustest inimesi koondada hakkavad koos EV taastamisele võetud kursiga nõrgenema. Tartus asutatakse ühendus “Kodanike rahu eest”, kuhu kuuluvad esindajad Tallinnast, Kohtla-Järvelt, Narvast ja Tartust. Selle liidrid ootavad, et poliitilised parteid ja ühiskondlikud liikumised allkirjastavad rahulepingu, millega taganevad jõu kasutamisest vaidlusküsimuste lahendamisel.
Olav Anton