Koroonaviiruse haigusjuhtumite arv on juba langenud ja inimesed hakkasvad normaalsesse ellu naasma. Valitsus hakkas erinevaid piiranguid eemaldama, kuid mõned neist jäävad kehtima. Üks uusi uuendusi on selle aasta riigieksamite süsteem. Erinevalt kõigist eelmistest aastatest on sel aastal riigieksamite sooritamine muutunud iseseisva valiku küsimuseks.
Haridusminister Mailis Reps teatas, et igal õpilasel on õigus valida, kas minna eksamitele või mitte. Seda meedet rakendati peamiselt selleks, et noored ei satuks samasse ruumi kokku, et välistada uute viirusnakkuste võimalusi. Paljud vanemad olid selle asjaolu pärast mures, sest soovivad, et nende laps sooritaks eksamid edukalt ja näitaks oma valmisolekut ülikooli astumiseks. Riigieksamid on omamoodi indikaator, mis määrab üliõpilase valmisoleku ülikooli astumiseks. Ja praegu pole üksmeelt selles, kas jätta eksamid ära või mitte.
Arutelu koolis riigieksamite vajaduse üle on kestnud pikka aega, seda nii kodu kui ka riigi tasandil. Ehkki haridus- ja teadusministeerium on andnud gümnaasiumi lõpetajatele võimaluse sel aastal eksameid mitte teha, soovitavad Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool kindlasti teha riigieksamid. Nad väidavad, et kuigi abiturient ei kavatse alati astuda kohe kõrgkooli, mõtlevad paljud sellele aasta või kaks pärast kooli lõpetamist. Ja muidugi on eksamite sooritamine lihtsam kohe pärast kooli lõpetamist, kui mälu on värskem kui mitu aastat pärast kooli lõpetamist. „Eksamite õigeaegne sooritamine hõlbustab taotleja tulevikku ja seepärast tasub sellele täna mõelda” räägib Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. Lisaks märgib haridusministeerium, et enamik õpilasi otsustas ikkagi eksamite sooritamisest mitte keelduda ja tulevad neile määratud päevadel.
Selles küsimuses on aga alternatiivne arvamus. On vanemaid, kes kiidavad selle lähenemisviisi heaks. Nad ei muretse, sest teatavad, et kõrgkoolides on võimalus sooritada sisseastumiseksam, mis võib asendada riigieksamit. Nad ütlevad, et neile, kes on tõesti õppinud raskelt ja kellel on hea kooli lõputunnistus, pääsevad nagunii kõrgkoolidesse; ja neile, kes õppisid vähem usinalt, ei tekitata täiendavat stressi. Vanemad märgivad ka seda, et välisüliõpilasteks astuda soovivad tudengid sooritavad eksamid tavaliselt eelnevalt ja ei pea riigieksamit sooritama. Kõrgkooli pääseda püüduv üliõpilane saab sellesse kindlasti ja neile, kes otsustavad oma hariduse põhikoolis või gümnaasiumis lõpetada, saavad juba rahulikult otsida endale töökohta.
Hariduse ristteel
Selles küsimuses oleme ristteel. Kas peaksime sundima kõiki õpilasi sooritama riigieksamid ja avaldama survet neile, kes ei plaani õpinguid jätkata? Või vähendame keskkooli ja gümnaasiumi lõpetamisele esitatavate nõuete arvu, andes õpilastele rohkem vabadust oma tuleviku valimisel? See küsimus jääb lahtiseks. Ühest küljest saavad eksamid aidata neid, kes ei kõhkle minna edasi õppima. Lõppude lõpuks võib sisseastuja jaoks motivaatoriks saada eksamite edukas sooritamine. Teisest küljest võib see mõne jaoks olla ajaraiskamine, mis ainult õõnestab usku iseendasse ja enda tugevusse.
Igal juhul võib kriisi poolt loodud tingimusi tajuda kui võimalust Eesti haridussüsteemi raames uueks eksperimendiks ja leida uuele kogemusele sobiv rakendus. Kes teab, võib-olla osutub see positiivseks ja saame selle haridussüsteemi moderniseerimiseks kasutusele võtta, et selle tõhusust suurendada. Üks olulisemaid prioriteete võib olla selle õppeaasta tulemuste adekvaatne hindamine, et otsustada, kas haridussüsteemi muudetakse või mitte. Maailm on dünaamiline ja selleks, et jääda asjakohaseks, ei tohiks haridussüsteem paigal seista. Kõik see, mis oli eile asjakohane, võib täna kaotada oma aktuaalsust ja vastupidi. Ja just selle tõttu on haridusministeeriumi üks põhiülesandeid tagada Eesti haridussüsteemi asjakohasus ja konkurentsivõime globaalse diskursuse raames.
Pietro-Aleksandr Pantšenko
kena ja raske valik: kas olen loll või jään lolliks? Paneb tõesti mõtlema.