Tänini teadaolevalt on Covid-19 pandeemia erinevate riikide- ja samuti kontinentidevaheline haiguspuhang, mille leviku suunda pole kahjuks võimalik ette arvata ja mida harilikult seostatakse mitmete kahju toovate teguritega: esmajoones kahju inimeste tervisele ja elule, kahju riikide majandusele, aga samuti vaktsiinide puudumine ning teised põhjused. Mõnevõrra kitsamas mõttes on pandeemia nakkushaiguse epideemiline levik, hõlmates tervet maailmajagu või isegi kogu maailma.
Bakterite poolt esile kutsutud pandeemiad on katk, koolera. Viiruste poolt esile kutsutud pandeemia(te)na on levinud rõuged ja Hispaania gripp, mis oli pandeemia ja levis 1918. aasta jaanuarist kuni 1920. aasta detsembrini üle kogu maailma. Hispaania gripp oli üks surmavamaid pandeemiaid inimkonna ajaloos, põhjustades üle maailma 500 miljoni inimese nakatumise ja eri hinnangutel 17–50 miljonit surma (sel hetkel elas maailmas 1,8–1,9 miljardit inimest). Võrdluseks: äsjalõppenud Esimene maailmasõda oli nõudnud üle 9 miljoni sõduri ja 7 miljoni tsiviilisiku elu. Uuemal ajal AIDS, COVID-19, linnugripp, seagripp (A(H1N1)2009 gripipandeemia, mille põhjustas seagripi viiruse globaalne levik).
Pandeemiana levib ka malaaria, mida põhjustavad eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium. Plasmoodiumitega nakatumist nimetatakse malaariaks.
Teadlased on arvamusel, et tulevased pandeemiatena levivad haigused võivad olla hemorraagilised viiruspalavikud, mis on viirushaigused, mille korral kahjustuvad verekapillaarid ja tekivad elunditesisesed, nahasisesed või nahaalused verejooksud. Nakkusallikaks on väikesed närilised (rotid, hiired, mutid). Nakkus levib inimestele näriliste eritistega saastunud tolmu sissehingamisel, kuid inimeselt inimesele mitte.
Laiemas tähenduses on pandeemiad ka D-vitamiini puudus, endometrioos, suhkurtõbi (maailmas on tänapäeval 350 miljonit diabeedihaiget) ja antibiootikumidele resistentsete mikroobide levikuga seotud haigused (näiteks 450 000 uut multiravimiresistentse tuberkuloosi (MDR-TB) haigusjuhtu aastas nii 2009, kui ka 2012. aastal ja vähktõve pandeemia. Pandeemiaks nimetatakse vahel ka nälga, mida põeb üle maailma ligi 55 miljonit last vanuses kuni 5 aastat. Tulevased pandeemiana levivad haigused võivad olla erinevad keemilised ülitundlikkused ja immuunpuudulikkusega seotud seisundid (sinna siiski ei kuulu AIDS).
Selleks, et säilitada aasta ringi erksus ja energia ning olla täis elujõudu, on organismil tarvis D-vitamiini. Kui aga tunnete, et keha on kurnatud ja energiapuudus kimbutab, tasub lasta end kontrollida, kas ehk organismis napib seda vajalikku vitamiini.
Kuritegevus väheneb
Julgen väita, et tavakuritegevus peaks nüüd Eestis tervikuna vähenema, kuna inimestele on tehtud rohkesti liikumispiiranguid – nad peavad istuma kodus! Tunnen kaasa eriti meie suuremate linnade kesklinnades “töötavatele” taskuvarastele… Kuid samas ei saa välistada, et negatiivsete arengute kontekstis võib Covid 19 pandeemia ajaline pikenemine “toota” kuritegevust.
Kuna tavatingimustes kuritegevus koosneb peamiselt vargustest (näit. 2019. aastal toimepandud kuritegudest 38% moodustasid varavastased kuriteod, 30% isikuvastased kuriteod, 13% liikluskuriteod ja 19% muud kuriteod), siis lähitulevikus peaks just varguste arv vähenema, kuna inimesed peavad istuma kodudes. Järelikult on ka siis varastel raskendatud vargusi toime panna. Kuid nn suletud perioodi pikenedes, võib olukord kardinaalselt muutuda, kuna vargused võivad üle kasvada röövimisteks ja ka mõrvadeks.
Kogu Eestis on inimesed tegelikult võimude poolt suletud oma eluasemetesse, siis perevägivallast tekkinud kuritegude arv peaks kahjuks suurenema. Rasked isikuvastased kuriteod jäävad esialgu samale tasemele.
Majanduskuritegude arvukuse kohta on praegu väga raske midagi öelda, kuna keegi ei tea, kuidas meie majandus- ja äritegevus hakkab üldse toimima. Ta võib halvimatel juhtudel valdavas osas isegi ära kaduda…? Tingimata tuleb aga hoiduda teatud isikute poolt korraldatavatest omakasule viitavatest üritustest.
Ando Leps