Rea Raus, Jätkusuutliku arengu ekspert, FSC (säästev metsamajandamine)Eesti, volikogu esimees, Eesti Mesinike Liit, juhatuse aseesimees
Oleme vahel kuulnud kriitikanooli Euroopa Liidu erinevate poliitikate osas. Kui rääkida näiteks põllumajandusest, on aastaid kestnud Eesti põllumeeste ebavõrdne kohtlemine erinevate otsetoetuste kaudu, mida meie põllumehed oluliselt vähem saavad kui teised Euroopa Liidu suurriikide kolleegid. On selge, et põhjamaa põllumees, kes niigi karmimas kliimas oma tööd teeb, on sellega ebavõrdses konkurentsis ja raskemas olukorras. Solidaarsele Euroopale selline praktika kindlasti ei sobi.
Kui aga kriitika teatud küsimustes kõrvale jätta, on EL viimaste aegade strateegiline visioon, mis puudutab kogu majandus- ja looduskeskkonda, muutumas vägagi õiges suunas. Nimelt on Euroopa roheleppe kaudu hakatud astuma reaalseid samme, et muuta nii inimese kui keskkonna tervist oluliselt paremaks. Eestile peituvad siin suured võimalused.
Oleme vähem või rohkem kursis sellega, et looduskeskkonna tasakaal on tõsiselt murenemas inimtegevuse tagajärjel ning liigintensiivse ja raiskava majanduspraktika tõttu mõjutab see otseselt juba ka inimese enda tervist. Hiljuti kogu maailma räsinud koroonakriisi juurpõhjuseid otsitakse samuti metsade hävitamise ja erinevate liikide loodusliku tasakaalu rikkumise juurest.
Milliseid lahendusi pakub Euroopa rohelepe, üleminek keskkonnahoidlikumale mõtte- ja elamisviisile ning mida see tähendab Eestile ja meie erakonnale?
Juba selle aasta maikuus võttis Euroopa Liit vastu kaks olulist strateegiat – elurikkuse strateegia ning “Talust taldrikule” strateegia.
Esimene neist käsitleb vajadust kiiresti kasutusele võtta meetmeid elurikkuse kaitseks ja taastamiseks. Elurikkus, millele me oma igapäevatoimetustes ehk sageli ei mõtlegi, on ometi eeldus kogu elu püsimiseks Maal. Inimeste eluks vajalik õhk, vesi, toit sõltub otseselt ja kaudselt sadade tuhandete ja miljonite eri liiki mikroorganismide, bakterite (jah, ka viiruste), seente ja muude liikide heaolust ning selleks vajalikust tasakaalust looduses. Võime ju uskuda, et oleme progressi tipul ja suudame igasuguseid põnevaid tehnoloogilisi leiutisi välja mõelda, kuid seni, kuni jõudsalt ja aina efektiivsemalt (selleks samuti üha “ägedamat” tehnoloogiat kasutades) omaenda elukeskkonda hävitame- oleme siiski pigem barbarid.
Viidates valitsustevahelisele bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemide teenuseid käsitlevale teaduslik-poliitilisele foorumile (IPBES, 2019) öeldakse EL elurikkuse strateegias: “Hoolimata kaalukast moraalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest kohusest loodust kaitsta, on loodus kriisiolukorras. Elurikkuse vähenemise viis peamist otsest põhjust on muutused maa- ja merekasutuses, liigkasutus, kliimamuutused, saaste ja invasiivsed võõrliigid ning nende põhjuste tõttu hävineb loodus kiiresti. Näeme neid muutusi iga päev: rohealadele kerkivad betoonehitised, põlisloodus kaob ja väljasuremisohtu on sattunud rohkem liike kui kunagi varem inimkonna ajaloos. Viimase 40 aasta jooksul on maailma metsloomade populatsioon inimtegevuse tõttu vähenenud 60 %. Peaaegu kolmveerand Maa pindalast on muudetud, nii et loodus on surutud kokku üha väiksemale territooriumile.”
Ökoloogilise tasakaaluga on olukord maailmas enam kui kriitiliseks muutunud, samas peame inimkonnana suutma ka majanduslikult toimida. Euroopa uus elurikkuse strateegia on toetunud maailma parimate teadlaste töödele selleks, et otsida tasakaalukaid lahendusi väga suurele väljakutsele- muuta majandust olulisel määral nii, et inimene ja loodus saaks taas edukalt koos eksisteerida. On selge, et selleks tuleb ümber vaadata mitmetes majandussektorites täna toimivad plaanid ja praktikad. Ühelt poolt väga keerukas väljakutse, teiselt poolt aga uued võimalused, uued ideed, millega edukalt majandust reformida. Elurikkuse strateegias öeldakse seetõttu: “Elurikkuse hoidmine on majanduslikult hästi põhjendatud. Tööstussektor ja ettevõtted sõltuvad geenidest, liikidest ja ökosüsteemi teenustest, mis on oluline tootmissisend… Elurikkuse säilitamine võib tuua otsest majanduslikku kasu paljudele majandussektoritele. Näiteks tänu merevarude kaitsele võib mereannitööstuse aastakasum suureneda rohkem kui 49 miljardi euro võrra ning tänu ranniku märgalade kaitsele võib kindlustussektor säästa ligikaudu 50 miljardit eurot aastas, sest vähenevad üleujutustest tingitud kahjud”.
Küsimus pole ju selles, kas peaksime keskaega tagasi minema (nagu kriitikud vahel ütlevad) oma majandustegevuse mõttes vaid just vastupidi. Peame suutma rakendada parimaid teadmisi ja oskusi, tõeliselt innovaatilist mõtlemist, et leida uusi võimalusi ettevõtluseks, samas omades ka julgust lahti lasta mustritest, mis loodust ja meie endi tervist tegelikult kahjustavad.
Euroopa Liit pakub välja selleks mitmeid lahendusi- looduskapitali investeerides selleks kaitsealade võrgustike sidususte suurendamist, ökosüsteemide taastamist, metsade pindala suurendamist näiteks- mis ei jää pelgalt loosungiks vaid millele Euroopa ka vajalikku rahastust suunab. Elurikkuse taastamine ja hoidmine läbi erinevate tegevuste on kindel prioriteet, mida Eesti samuti jõuliselt peab toetama asuma. Kas meie erakond on valmis selle väljakutse vastuvõtmiseks ning eestvedajaks olemiseks? Keskerakonna Roheliste Kogu võiks siin mõttekoja rollis olla.
Teine vastuvõetud strateegia, “Talust taldrikule”, on seotud ka eelmise, elurikkuse strateegiaga. Elurikkuseta ei ole võimalik inimkonda toiduga kindlustada, seetõttu on see suund rohelise kokkuleppe keskmes. Hiljutine ülemaailmne koroonakriis tõi välja, kui oluline on luua ja hoida lühikestele tarneahelatele tuginevaid toidusüsteeme, mis toimiksid ka kriisiolukorras, kus import-eksportsüsteemid ei pruugi toimida. Kuidas tagada toidujulgeolek, toiduohutus on senisest suurema tähelepanu all selles strateegias. Toidukasvatust ei vaadata enam pelgalt kui inimeste vajaduste ja soovide rahuldamise allikat, vaid seostatuna kogu keskkonna, looduse heaoluga. Sest inimese ja keskkonna tervis on otseses seoses.
Seetõttu hakkab Euroopa toetama kestlikke toidusüsteeme, kohalikku ja mahetootmist ning keskkonnasõbralikumat põllumajandust ning muid toidusüsteemidega seotud sektoreid. “Talust taldrikule” strateegias öeldakse selgelt: “Kiiresti on vaja vähendada sõltuvust pestitsiididest ja antimikroobikumidest, vähendada liigset väetamist, suurendada mahepõllumajandust, parandada loomade heaolu ja pöörata ümber elurikkuse vähenemine. “
Seetõttu on vaja välja töötada uued, kestlikult toimivad toidutarneahelad, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg, mis aitavad taastada keskkonda ning tugevdavad toidujulgeolekut. Toiduohutus on sellega kaasaskäiv vajadus. See tähendab ringmajandusse investeerimist, keemiliste pestitsiidide kasutamise jõulist vähendamist, kvantiteedi asemel kvaliteeti panustamist, efektiivsuse asemel optimaalsuse otsimist, loomade heaoluga suuremat arvestamist.
Ka Eestis peaksime vaatama seda strateegiat kui võimalust Eesti põllumajanduse tugevdamiseks. Just Eestis kasvatatud, puhas toit on meie elanikkonnale parim, kuidas kasutada selleks Euroopa Liidu vahendeid, eelarvelisi vahendeid- see on poliitiliste kokkulepete küsimus. Meil on juba Otse Tootjalt Tarbjale (OTT) liikumine- oleks aeg seda liikumist nüüd jõulisemalt toetama ja arendama asuda.
Keskerakonna Roheliste Kogu võiks siin olla see platvorm, kes koondab meie erakonna kompetentsid, oskused ja motivatsiooni kokku just sellistele keerukatele väljakutsetele vastamiseks, jätkusuutliku majanduse edendamiseks.
Selge on see, et liigume ajajärku, kus vaja on tegelikke, mitte “projektipõhiseid” muutusi. Kindlasti ei ole see kerge, sest see eeldab mõtteviisi muutust, mis teatavasti on üks keerulisemaid. Kui kirjeldatud strateegiaid kriitiliselt analüüsida, siis leiame ka siin märke vanast mõtteviisist. Räägime endiselt “majanduskasvust”, kuigi valdkonna teadlased on ammu välja toonud, et pidev majanduskasv piiridega maailmas ei ole võimalik. Ehk oleks aeg alustada ka õigete sõnade kasutamisest, “majanduskasvu” asemel “majanduse areng”? Sõnad loovad tähendusi ja tähendus loob maailma. Ehk on aeg unustada religioossne usk igavesse majanduskasvu ja hakata mõtlema ja rääkima sellest, et areng on kvaliteedis, areng on raiskamise ja lõputute ihade rahuldamisest loobumises- selleks, et inimese ja keskkonna tulevik ja tervis terved oleks.
Kas teeme algust koos, Keskerakonna Roheliste Koguna?
Loe nimetatud strateegiatest lähemalt:
https://ec.europa.eu/estonia/news/20200520_elurikkus_talusttaldrikule_et
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/DOC/?uri=CELEX:52020DC0381&from=EN
tühijutt ehk oigamine põllumajanduse toetuste osas. Kõigepealt ei pea eri majandusvaldkondades üldse toetusi jagama, nad peavad toimima ise oma omahinna alusel. On vana tõde, et Brüsseli peremehed meid petavad, kuid miks meie ninamehed selle pettuse hävitamiseks ei peata oma liikmeksolekut ses totras EL-is? Kas ahnusest? Ja kui ahnusest, et kardame suurematest altkäemaksuhunnikutest ilma jääda, siis mida me kerjustena üldse möliseme?
Ning kui kellegi toodetele makstakse mujal peale, et meie turgu vallutada ja siinne toodang hävitada, siis miks me pole vastu võtnud vastutoime seadust? See lubaks sissemääritud tooteid maksustada samal määral, mis mujal peale makstakse. Jutt käib muidugi nende toodete kohta, mida me ise suudame samuti tööstuslikult toota. Mitte banaanide, arbuuside, aprikooside, apelsinide kohta. Samuti autode, vedurite, vagunite, raadiote, telekate jmt kohta, mida meie edukad ärikad millegipärast ei suuda toota.
Ja milleks oiata, et meil metsa röövitakse, lõpetage see röövimine ja kaitske metsi? On ju ministrid praegusest bandede kolmevalitsusest. Miks need mitte sittagi ei tee? Kus on uhiuus metsaseadus, kus on selle eelnõu? Et lõigata tohib ainult sellist ala, mille pikim läbimõõt võib olla 113m? Ning naaberlangil ei tohi enne lõigata kui 10 aasta pärast, et kõrval juba alge olemas? Kus on metsatükkide kavad, kus selgelt iga tüki kohta lähim aasta, millal seal tohib metsa lõigata? 50a tagasi sellised kavad olid metskondades olemas, ehkki langid olid siis mitmehektarilised. Kuid alge oli olemas. Miks nüüd metsa järjesuutlikkuse asemel metsa lausa vihatakse? Just kolmevalitsuse poolt. Keskbande on võimutsemas juba 3 aastat, kus on keelud metsade röövimisele? Mitte kuskil! Ainult Rea kukub siin mölisema, et oleks vaja, tuleks teha, millegipärast tingivas, mitte kindlas kõnevisiis. Keda te raisad petate?
Ja mis toiduohutusest Rea jahub, kui Tamme Tarmo ise laias mahetootmise sildi all rahva raha just põldude mürgitajatele? Võiks enne ikka peeglisse vaadata.
Ning ma kusen nende strateegiate peale, vaja on kindlat kava, kes mida teeb ja kuidas vastutab!
miks on ette pandud Oviiri Siiri pilt?
eesti põllumajanduse hävitas Mart Laar. Ja kuna igasuguste valesüüdistustega ja laimuga kõrvaldati Eesti iseseisvuse arhidekt Edgar Savisaar, siis põllumajandus jäigi kiratsema, sest katkestati igasugused sidemed Eesti põllumajandustoodete ajaloolise tellia Venemaaga. Võltsimistega pikalt võimulpüsinud Reformierakond ei teinud mitte midagi selleks, et see vastastikku kasulik liin, mis toimis 50 aastat, taastada.
Eestil tuleb koheselt Euroliidust välja astuda ja taastada head suhted Venemaaga! Samuti välja ajada NATO okupatsiooniväed, keda me rahva raha eest üleval peame. Kõne alla võiks tulla Vene sõjaväebaasid, kes ise oma olemasolu eest maksaksid, veelgi enam, eesti põllumees saaks heade hindadega tarnida sõdurite toitlustamiseks toiduaineid. See tooks tagasi põllumajanduse arengu ja õitsele puhkemise!
Eelkommentaator räägip fakte! 1939 aastal kasvas eesti talude sissetulek kolosiaalselt just tänu Nõukogude sõjaväebaasidele, samuti said inimesed seal tasuvat tööd, mida pursuilikus eesti “vabariigis” ei olnud. Venemaa pole kunagi meile midagi halba teinud, vaid meie arengule kaasa aidanud. See on fakt, mida teab ja toetab enamus eesti inimesi!
Jüri Ratas ja Mart helme peavad koheselt võtma vastu otsuse evroliidust lahkumiseks, et heastada natukenegi eesti rahvale tehtud kannatusi. Kohe tuleb luua ka head sidemed Venemaaga, et kiirendada meie majanduse arengut.
Sellel, et Eesti toetused põllumajandusele on oluliselt väiksemad kui teistel EL maadel on oma ajalugu .Meenutagem E Liitu astumise aegu! Meie esindajad kiitlesid päevast päeva kui tublid allkirjastajad nad on ja kui palju liitumislepingu peatükke nad on juba allkirjastanud. Samal ajal luges Poola kõik lepingu punktid läbi, vaidles ja saavutas hoopis paremad tulemused, suuremad toetused. Ehk oleks aeg meenutada ja tagasi püünele tuua need “tublid” lepingute allkirjastajad, kelle tublidust me tänaseni naudime. Ja et neil ei tekiks võimalusi riigi nimel enam kunagi mingite uute lepingute allkirjastamiseks! Nimeliselt paluks!
võib nimetada Kalda Siimu ja Ansipi Andruse nime. Eks reetureid olnud hulgem aga paljud on salastatud. Oluline oleks ka nende toetajad nimetada, kuid siis saaks veeb täis ja Laarimardikas ei saaks enam uut ajalugu vorpida.
Inimpopulatsiooni- ja tegevuse laienedes peab looduskeskkond kahjuks koomale tõmbuma. Liigid hävivad, keskkonnasaaste suureneb. Umbes sama protsess toimub rahasfääris. Kapital kuhjub, tekkivad suurettevõtted, kaubanduskeskused ning väheste- ja primitiivsete vahenditega väiketegijad ja väikekaupmehed hävivad sest ei suudeta turul konkureerida.
Oleks huvitav näha teaduslikku (ideoloogiavaba) tõestust selle kohta, et primitiivne nö. ökoloogiline- ja mahetootmine saastab keskkonda vähem kui kõrgtehnoloogiline, teaduspõhine, vaid suurettevõtjale jõukohane tootmine.
Põhjamaa mahetoode on kallis samas suurkaupmees hangib kauba (sh. mahetoote) sealt kus see on odavam – st soodsama kliima- ja kasvutingimustega maadest. Tööstustooteid ja laojääke tuleb odavatest maadest sellises koguses ja sortimendis et kohalikul väiketootjal on väga raske konkurentsis püsida, mikroskoopilist turunišši leida.
Poliitik ei saa sekkuda vabasse turumajandusse kus kehtib EU ja suurtootjate diktaat ning seetõttu näeme kuidas külad tühjenevad, tööjõud lahkub parema elu otsingul, väiketootjatel põhinev majandus on kaootiline, riskantne, maksuraskustes vaevlev ja kohati iseloomustatav poliitikute leiutatud värdsõnaga OÜ -tamine.
Roheliste maailmaparandajate seisukohad on kahjuks enamasti pealiskaudsed, üldsõnalised ja seetõttu igavad. Kes ja kuidas suudaks ohjeldada nt (arengumaade) primitiivse tootmise keskkonnareostust, samuti rahvastiku ohjeldamatust kasvust tulenevat tarbimisreostust?
on õnneks vastupidi. Elanike arv väheneb ja loodusel peaks olema suurem võimalus end taastoota. Tõke siiski on, sest inimene ise hakkab loodust rohkem rüüstama, nt metsa müüma ja maavaru kaevandama, mõlemat ikka raha pärast. Õnneks on see aga inimeste endi otsustada ja kui tänased banded vastu taevast lendavad, siis on lootus ka looduse paranemisele.
Mahetootmise eeliste näiteks tuleks võtta meie loodusseisundi võrdlemine 18. sajandi ja tänase vahel. Siis polnud suurlinnu, polnud nii palju kulutatud teedele, polnud suuri maju ega torustikke, polnud kaevandusi, polnud suurtootmist. Olid külad koos suitsevate korstendega, sest iga maja köeti ise puudega. Pered olid suured, maju oli palju vähem. Seega ka korstnaid oli vähem. Muidugi nad tossasid, kuid kui palju küla 50 korstent (pere suuruseks võttes 6 inimest, elas siis külas 300) suutsid meie õhuvööd hävitada, pole seni teada. Pealegi, ega tavaline põlemine olegi loodusele kahjulik, kahjulik on hoopis tehislik muude kahjulike keemiliste osiste õhkupaise.
Küll hävitab meie loodust ja elukeskkonda üldse jaht odavusele. Juba praegu peaks näiteks toit olema 3 korda kallim. Siis saaks tulu tootja ja tooteid ei raisataks nii palju nagu nüüd. Tuleb välja, et praegune ülepakkumine on hoopis meie elukorraldusele ja looduseseisundile kahjulik. Kuid lähiajal ei usu, et toitu meil hindama hakataks. Seda juba selletõttu, et kuna meid on haritava maa ruutkildi kohta nii vähe, siis meid ei sunni selleks miski.
Arvamus, nagu poliitik ei saavat sekkuda vabasse turumajandusse, on ette vale. Kõigepealt teevad just inimesed oma elukorralduse otsuseid ja mingit vaba turumajandust pole maailmas enam ammu. Kõik toimib totrate kokkulepete põhjal. Nt E_ on loonud hoopis kaitsemeetmed, et mujalt ei toodaks odavat toodangut sisse, sest EL-i eesmärk oli ju täita Saksamaa ja teiste juhtliiduvabariikide kaukaid, meie oleme seal nagu ussjätke, mida oli vaja kui tarbijat ja puhvriks Venemaa eel.
Maailmas saaks rohelise eluviisi korda siis, kui seal vähendada elanike arvu. meil on küll kenad arvud elanike tiheduse kohta, kuid nt Hiinaski on need andmed üdini vigased. Ei arvestata ju põhjaosa kõrbi ja Tiibeti mägismaad. Seal ju midagi massiliselt ei tooda. Kui nüüd jagada elanike arv tootliku maa pinna peale, siis saaks me elanike tiheduseks 3…4 korda suurema arvu. Ja see käib paljude teistegi riikide kohta. Ega meilgi kõik arvud puhtad ole. Võtame maha sood-rabad, metsad, teed, rajatised, alles siis saame elamisväärse ala ja see annab meile rahvastikutiheduse vähemalt 2 korda suurema. Kui aga välja jätta ka linnad kui elamiseks kõlbmatu ala, siis oleks arvud vastupidi ülimalt kenad. Kuid süüa tahavad ka linnaelanikud ja oleme taas nokk kinni, saba lahti olukorras.
Kuid rahvast on maailmas loomulikult ülemäära palju. On puhas pakkumine, kuid meie elukeskkond oleks palju parem, kui meid oleks maamunal 8 korda vähem ehk 1 miljard. Ja Eestis 3 korda vähem ehk umbes 400000. Aga meie jätkame massitappudega, sest see on ainus vahend, kuidas liigsetest suudest lahti saada.
Diktatuur ja vabadus on teineteist välistavad mõisted seega mõiste vaba turumajandus bürokraatia-, suurtootjate-ja liigkasuvõtjate diktaadi all võib jutumärkidesse panna.
Arvudega manipuleerimine sisusse süüvimata ei anna eriti midagi. Et korstnaid oli vähem ei tähenda seda, et soojusenergiat hoonetes vähem vaja oli. Pigem rohkem, sest hoonete soojustusmaterjalid olid viletsad, mõisa kaminate ja elamute lihtsate kollete efektiivsus soojust salvestada madal. Primitiivne elulaad ja majandus saastab keskkonda rohkem kui kõrgtehnoloogiline elulaad. Samas tossavad korstnad ei saasta keskkonda rohkem kui metsas kõdunev küttematerjal.
Ei ole kahtlust, et rahvastiku juurdekasvu ohjamisega saaks viia maailma elanike arvu mõne inimpõlve jooksul piiresse milles loodusel ja liigirikkusel oleks võimalik taastuda. Praegune kasvutempo viib peagi katastroofini.
Saab väita, et vale on samasugune ohtlik keskkonnareostus nagu muudki jäätmed. Näiteks on vale seisukoht, et kõrge rahvastiku juurdekasvuga troopiliste alade väljarändajaid tuleb kohustuslikus korras vastu võtta ja sellega kohalikku keskkonda koormata, samas kui elu normaalseks korraldamine on võimalik väljarändaja riigis.
mis sul viga on, et komment.läbi ei lase. pole enne rasestumisvastastest vahenditest kuulnud?
Tahad et rahvastik 9 miljardi asemel 10 ksvaks? Ruutjuurt oskad võtta ikka?
2020 peitub moderaatori nime taha TSENSOR!