“Augustis ja septembris toimub Ida-Virumaal neli temaatilist arutelu, kus maakonna elanikel on võimalik saada ekspertidelt ülevaade valdkondlikest suundumustest ja piirkonna lähituleviku arenguvõimalustest,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Samuti arutleda protsessi käigus juba pakutud lahenduste üle ning pakkuda täiendavaid ideid maakonna arendamiseks. Ootame väga kõiki Ida-Virumaalasi kaasa rääkima!“
Arutelud toimuvad 27. augustil Narva kolledžis ning 8. septembril Jõhvis.
- Energeetika (27.08 kell 9.00-13.00)
- Ettevõtlus, tööturg, oskused ja teadus-arendustegevus (27.08 kell 14.00-18.00)
- Elukeskkond ja sotsiaalne kaasatus (08.09 kell 9.00-13.00)
- Keskkond (08.09 kell 14.00-18.00)
Aruteludel käsitletakse nii ministeeriumite kui ka piirkondlike organisatsioonide pakutud võimalikke arengusuundi ja lahendusi. Samuti piirkondliku arvamuskorje käigus elanikelt juba laekunud arvamusi. Piirkondlik arvamuskorje sai stardi 3. augustil ning kestab 11. septembrini. Arvamuskorjel saab osaleda elektroonselt veebilehtedel fin.ee/arvamus ja fin.ee/mnenie või paberil erinevates maakonna teenuspunktides. Ühe küsimusena oodatakse muu hulgas elanikelt tagasisidet, mida nad näevad kõige olulisema arendusidee või investeeringuna järgmiseks 10 aastaks.
Nii arvamuskorjelt kui ka piirkondlikelt aruteludelt saadud sisendit kasutatakse maakonna arengustrateegia ning riikliku Ida-Virumaa tegevuskava uuendamiseks. Need kaks dokumenti on õiglase ülemineku strateegia aluseks. Temaatiliste arutelude kokkuvõtted, ministeeriumite ja piirkondlike organisatsioonide ettepanekud Ida-Virumaale suunatud täiendavate tegevuste kohta ning piirkondliku arvamuskorje tulemused on aluseks nii õiglase ülemineku juhtkomisjoni kui ka Ida-Virumaa omavalitsuste liidu moodustatud õiglase ülemineku platvormi järgmistele kohtumisele.
Piirkondlik sisend on oluliseks aluseks Ida-Virumaa tegevuskava 2030 eelnõu koostamisel, mis koondab keskvalitsuse sihistatud tegevusi Ida-Virumaa arengu toetamiseks järgmisel kümnendil. Ida-Viru tegevuskava 2030 eelnõu esitatakse kirjalikule konsultatsioonile oktoobris.
Piirkondlikele aruteludele registreerumine: www.rahandusministeerium.ee/et/ida-virumaa-oiglase-ulemineku-arutelud
Augusti aruteludele on eelregistreerimine avatud kuni 26.08, septembri aruteludele registreerimine avaneb peatselt.
Lisainfo rahandusministeeriumi kodulehel või Tarmo Kivi, e-post: tarmo.kivi@fin.ee; tel 611 3104
kuid sündinud idavirumaakana teen kohe vajalikud ettepanekud:
1) Põlevkivi kaevandamine vähendada 2 miljoni tonnini aastas ja seda kasutada ainult keemiatööstuses. Elektrivarustus tuleb üle viia üle Eesti, selleks sobivad päike, tuul, merelained, puit, varuks ka vedelkütus. Igasuguste juhtidega sõlmida tulemuspalga leping, mis näeb ette talutava palgatõusu ainult siis, kui elektri hind langeb. Vastasel juhul jääb keskmise tasemele. Vargaid pole vaja!
2) Ettevõtlus areneb riigikogu ja valitsuse üleviimisega Viivikonda ja Sirgalasse. See tõmbab kaasa ka ärikad ja tööstuse arendamise, eriti keemiatööstuse – ravimid, tooraine, plastid.
3) Inimesi saab kaasa haarata ainult siis, kui kaotada töötus ja töötute abirahad. Nälg ja võlad ajavad ka laisemad tööle või lasevad nad Eestist üldse jalga. Kaotus see pole, sest neist pole nagunii kasu.
4) Keskkonna parandamise ja hea säilitamise aluseks on Virumaa metsaaladel kindel kord, et lõikuslangid ei ületa 1 hektarit ning naaberlangil ei lõigata enne 8…12 aasta möödumist. Igal 1-hektarisel alal peab olema kaardirakendus, kus on täpselt ära toodud, mis aastast on seal lubatud lagelõikus. Erandeiks on ainult looduse poolt tekitatud kahi ja satikad. Viimased aga saavad levida ainult metsahoolde puudusel, õigeaegsel märkamisel saab selle levikut pidurdada nullini. Samuti on vaja kehtestada maa-alade sihipärane kasutamine. Ei saa olla nii, et mingi Siberi või Iisraeli rikkur ostab sadu hektareid põllumaad kokku ja laseb siis sööti, et eestlane ei saaks seda kasutada. Maa sihipärase kasutamatuse eest peab olema selline trahv, mis vastab ümbruskonna viljakusele, mida saaks selle maa kasutamisel. Ning loomulikult ei saa maad omada, sest inimene pole maad loonud. Maad saab vaid kasutada ning selle otsustab vald või kitsam piirkond (küla) sõltuvalt eesmärgipärasest kasutamisest millegi elulise ainese loomiseks (põllumajandustooted näited).
Kuid vean ette kihla, et minu ettepanekutest sõidetakse rulliga üle, sest selles puudub vaht ega võimalda rahva raha kantida.