Jüri Ratase täispikk kõne Keskerakonna XVIII kongressil

Kallid erakonnakaaslased!
Austatud külalised!
Auväärsed ajakirjanikud!
Lugupeetud siinviibijad!

Sel neljapäeval tähistasime pidulikult oma armsa Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 29. aastapäeva. Homme saame samas märkida ära väga olulise sündmuse meie taas vabaks saamise rajal, kui möödub 31 aastat Balti ketist. Toonasest meelsusest, vabadusihast ja Eesti hingelaadist sündis ka Rahvarinne, millest sai omakorda alguse Eesti Keskerakonna sünd ja asutamine. Täna oleme seda teed meeles kandes kogunenud Keskerakonna 18. kongressile.

Rahvarinde üldprogrammi ja hartasse sai toona kirja mitmeid olulisi põhimõtteid, mis väljendasid meie rahva siirast soovi ise oma asju otsustada ja tulevikku seada. Paljud neist ideedest on ajaproovile hästi vastu pidanud ning väga aktuaalsed ka praegusel ajal.

Näiteks toonitati seal inimeste teadlikkust, tähtsustati poliitilist kultuuri ja tõsteti esile kodanikualgatuse olulisust. Samuti seadis Rahvarinne eesmärgiks edendada eluhoiakut, mille aluseks on loodushoidliku ühiskonna idee. Selleks et ära hoida elukeskkonna globaalset hävingut, peeti vajalikuks põhimõttelist murrangut tootva ja tarbiva inimese mõttelaadis.

Tänagi on meie ees Eesti Keskerakonna kongressi keskkonnateemaline avaldus, milles peame tähtsaks seada keskkonnapoliitikas esikohale Eesti üleminek taastuvenergiale ja aastaks 2050 kliimaneutraalsele majandusele. See on ainuvõimalik tee, et hoida ära tervet planeeti ja meie kõigi tulevikku ähvardav kliima soojenemisest tingitud keskkonnakatastroof.

Need muutused ei saa toimuda üleöö ning peame siinkohal silmas hoidma säästva arengu printsiipi ehk tasakaalu sotsiaalse, majandusliku ja looduskeskkonna vahel. Loomulikult on Keskerakonna jaoks muutuste keskmes Eestimaa inimesed, kellele tuleb kindlustada töökohad, eneseteostus, heaolu, kaasaegsed teenused ja elukeskkond. Samas näeme võimalusi, kuidas anda seni energeetikasektorile toetuvatele piirkondadele, eeskätt Ida-Virumaale, suur arengutõuge, et parandada oluliselt sealset elujärge. Selleks peame otsima võimalusi nii Eesti enda vahenditest kui ka näiteks Euroopa õiglase ülemineku mehhanismi meetmetest.

Olulisena tõstis Eestimaa Rahvarinne esile inimõiguste tagamise tähtsust, mis on meie praeguses ajas sama vajalik ja vältimatu. Sellega haakub otseselt tänase kongressi teine avaldus, milles peame oluliseks käivitada terviklik pikaajalise hoolduse süsteem ja toetada sotsiaalvaldkonda, mis on meie inimestele väärika elukaare tagamiseks möödapääsmatu.

Inimõiguste tagamise olulisust näeme iga päev enda ümber, nii Eestis kui maailmas. Viimastel nädalatel Valgevenes aset leidvad sündmused on kindlasti ehmatav meenutus meie enda mineviku raskematest aegadest ning näide, kui habras võib olla vabaduse rada. Seetõttu peame üheselt toetama sealse rahva demokraatliku tahet muutusteks oma riigis ning pidama oluliseks uute, vabade ja ausate valimiste korraldamist. Samuti ei ole Eesti ja Euroopa väärtusruumis kohta vägivallal rahumeelsete meeleavaldajate vastu, mille mõistame üheselt hukka.

Selle kõige pärast peame alati meeles pidama, et inimõigused on meie kõigi võrdsed õigused. Soovides võtta kelleltki neist ühe või kaks, võib see viia selleni, et meilt endalt võetakse veelgi enam. Seepärast ei saa ka Eesti Keskerakond sarnaselt Rahvarindele teha siin järeleandmisi ning peame vankumatult seisma meie põhiseaduse eest ning kõigi Eestimaa inimeste kaitsel.

Saan enda näitel kinnitada, et Eesti on riik, kus autopesijast võib saada peaminister. Meil kõigil, selgelt ja üheselt ka poliitikutel, tuleb pingutada, et meie ühiskonnas oleksid võrdsed võimalused igal Eestimaa inimesel. Seda sõltumata soost, sünnikohast, emakeelest, sotsiaalsest taustast, puudest, nahavärvist, vanusest, seksuaalsest sättumusest või mistahes muudest tunnustest. Kõik me oleme seaduse ees võrdsed.

Armsad erakonnakaaslased!
Te olete saabunud siia tervelt Eestimaalt, kõigist maakondadest, paljudest linnadest ja rohketest valdadest. Meie kaunilt kodumaalt, mida oleme 29 aastat ühiselt ehitanud. Teel nägite te ilusaid maastikke, laiuvaid metsasid, haritud põlde ja karjamaid, hoolitsetud asulaid, kordatehtud maju, majapidamisi ja asutusi, tänavaid ja maanteid, sadamaid ja raudteid.

Viimastel päevadel oleme kõik saanud mõelda neile 29 aastale, mil oleme saanud taas vabas Eestis elada. Need on kindlasti olnud meie riigile ja inimestele ilusad aastad, mil kõigist ohtudest, kahtlustest ja vaidlustest hoolimata on tehtud ka väga palju häid otsuseid. Meil on põhjust selle kõige eest tänulik olla.

Eesti on viimastel aastatel olnud tagasirände toel taas kasvava rahvaarvuga riik, kuhu tullakse rohkem kui siit minnakse. Viimase nelja aastaga on Eesti kasvanud enam kui 13 000 inimese võrra, mis on suurusjärguna Põlva valla jagu rahvast.

Loomulikult on neil asjadel alati ka teine külg, mida peame nägema ning ei tohi edasiste sammude juures meelest lasta. Meil on läinud riigina hästi, kuid peame pingutama, et edust saaksid osa ka kõik need, kes seni tunnevad veel, et on sellest ilma jäänud.

Olgu siis need, kes on kaotanud majandusraskuste pärast töö ning proovivad leida endale uut rakendust, eakamad või vähekindlustatud inimesed, tervise tõttu kannatavad kaasmaalased, üksikvanemad, oma lähedase kaotanud või piisava toeta inimesed. Kõik need meie seast, kelle sissetulekud ei anna igapäevaelus piisavalt lootust ja kindlust. Me peame nende eest seisma nii inimeste kui erakonnana ning andma neile võimaluse.

Austatud keskerakondlased!
Tänane kongress tähistab selle tee algust, mis viib meid 2021. aasta kohalikele valimistele. Need leiavad aset tuleva aasta 17. oktoobril. Samuti on ka seekord meie eesmärk, et Eestil õnnestuks veel enne kohalikke valimisi toimuvatel presidendivalimistel leida väärikas ja rahvast ühendav Vabariigi President.

Lähenevad kohalikud valimised tähendavad, et tänasest alates peame me kõik tavapärasest veelgi enam pingutama. Seda nii meie piirkondades, kogudes, büroos kui valitavas juhatuses. Samuti omavalitsustes ja volikogudes, Riigikogus ja valitsuses. Meie tugevus on, et me pole kunagi unustanud oma liikmeid ega toetajaid ning seisame oma poliitikas ja sõnavõttudes kõigi Eestimaa inimeste eest. Meil tuleb tegutseda ja näidata, et Eesti Keskerakonnal on omade ja võõraste asemel ainult, ma rõhutan AINULT meie inimesed.

Meie eesmärk on ka seekord kohalikud valimised võita. Soovime parandada oma tulemust kõigis omavalitsustes ja ringkondades. Loomulikult taotleme valijate toel taas, kuuendat korda, absoluutset enamust ka pealinna Tallinna volikogus, mis on avalikkuse jaoks kindlasti üks Keskerakonna valimisedu mõõdupuudest.

Meil on tervel Eestimaal piisavalt toimekaid liikmeid ja häid ideid, et inimesed võiksid meid toetada nii Tallinnas kui Toila vallas, nii Anija kui Antsla vallas, nii Ruhnus kui Raplas – kõigis meie omavalitsustes. Selleks peame ka seekord võtma kokku parima meeskonna, koostama tugevaimad valimisnimekirjad ning sisukaima programmi. Ma olen veendunud, et saame sellega hakkama.

Peame suutma pingutada, näidata sisu ja teha palju rohkem tööd kui meie konkurendid. Me peame oma liikmete, toetajate, avalikkuse ja kõigi Eestimaa inimeste kõrgeid ootusi iga oma sõna ja teoga õigustama ning andma neile kõigile kindlust, et meie peale saab loota, et Keskerakonda saab usaldada.

Keskerakonna tugevus on alati olnud meie võime erinevaid inimesi ühendada, ehitada sildu äärealade ja keskuste vahel, eesti ja vene keelt kõnelevate inimeste vahel, madala ja kõrge sissetulekuga inimeste vahel, noorte ja vanade vahel. Samuti pakkuda välja kaalukaid ideid, mis elu Eestis edasi viivad.

Me teeme tegusid ja viime ellu algatusi, mis toovad kasu kõigile ühiskonna liikmetele. Keskerakonna kohustus ja vastutus on võidelda selle eest, et Eesti riik oleks alati näoga inimese poole.

Head kuulajad!
Tänases sõnavõtus ei saa ma kindlasti minna mööda enneolematust koroonaviiruse pandeemiast, millega terve maailm, aga ka Eesti riik ja inimesed on pidanud viimasel poolel aastal rinda pistma. See on seadnud meie ette väga keerulised küsimused, kus kaalukausil on olnud tervis ja haigus. Teadmised ja teadmatus. Aga ka majandusedu või inimeste toimetulek. Vabad valikud või vajalikud piirangud.

Head erakonnakaaslased, me tulime selle kriisiga ühiselt toime. Ma kinnitan teile, et Eesti on ühtlasi teinud väga palju vajalikke ettevalmistusi viiruse võimalikuks teiseks laineks. Me saame sellest väljakutsest ühiselt võitu!

Haiguselainega kaasnes paratamatu vajadus kehtestada erakordsed piirangud, mis muutsid väga tõsiselt kõigi meie igapäevast suhtlust ja ühiskonna toimimist. Eesti lukku keeramine ei olnud ega saa ka edaspidi olema meie eesmärk ega valitud tee.

Põhimõte on siinkohal lihtne – me peame tegema täpselt nii palju kui vaja, aga piirama meie tavapärast elu nii vähe kui võimalik. Minu jaoks oli siiralt julgustav näha, kuidas suutsime kõik inimeste ja ühiskonnana mõistlikult käitudes kõige raskemad hetked ületada.

Ajutine piirang võib olla vahel küll raske ja valus, kuid võib aidata ära hoida suuremat haigestumist, rohkemat majanduskahju ning ulatuslikumaid sulgemisi edaspidi. Meie õigusriik on kindlasti piisavalt tugev, et aitab meid üle ka nendest kaalutluskohtadest.

Riigi vastutus on sellises olukorras tuua meie inimesed ja ühiskond kriisist läbi. Kindlasti tuleb meil hoolega jälgida, et jätkuksid meie head rahvusvahelised suhted ning tihedad sidemed oma sõprade ja liitlastega, millest oli meile kriisis palju abi ja tuge. Riikidevahelise koostöö väärtus ja operatiivne tegutsemine rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu Euroopa Liit, NATO, ÜRO või WHO, on iseäranis silmapaistev ja oluline just keerulistes olukordades.

Koroonaviirus ja sellest tingitud kevadine eriolukord andsid valitsusele ja kõigile ametkondadele küll palju tööd, kuid siiski oleme eelmise aasta kevadest saati tegelenud ka paljude teiste Eesti inimeste jaoks oluliste küsimuste lahendamisega.

Armsad Keskerakonna kongressile kogunenud!
Eesti Keskerakond juhib praegu enda teist järjestikkust valitsust ning homme täitub selle algusest kolm aastat ja üheksa kuud. Oleme nüüd riigivõimu vastutust kandnud kauem kui sellele eelnenud pea veerandsajandi jooksul üldse kokku valitsustes osalesime. Seda alates üleminekuvalitsuse lõpust.

Enda ametis on mulle olnud esimesest päevast oluline olla kõigi Eestimaa inimeste peaminister ning töötada südamest ka nende inimeste heaks, kes meid seni ei ole toetanud ega valinud. Teisiti ei oleks see võimalik.

Meie töös ja poliitikas on alati olnud tähtsal kohal sotsiaalvaldkonna teemad. Toon siinkohal kindlasti esile lisaks indekseerimisele tänavu aprillikuus jõustunud erakorralise pensionitõusu, mille abil kasvas keskmine vanaduspension kokku 45 euro võrra. See oli viimase tosina aasta suurim pensionitõus, seejuures otsustati ka eelmised erakorralised pensionitõusud just meie valitsuse ajal. Kindlasti ei jää me olemasolevaga rahule, meie jaoks on tähtis Eesti pensionäride väärikas vanaduspõlv.

Väga märgiline on ka 2020. aasta töötushüvitiste reform. Augustist tõusis töötushüvitis esimesel sajal töötuse päeval senise 50 asemel 60 protsendini inimese eelnevast sissetulekust. See on esimene muutus selles vallas 18 aasta jooksul. Märkimisväärsena tõuseb järgmisest aastast ka töötutoetus 189 eurolt 292 euroni.

COVID-19 tekitatud keerulisest majandusolukorrast tingituna hüvitas Töötukassa märtsist juunini 137 000 töötajale üle Eesti 256 miljonit eurot. Kokku sai sel raskel ajal riigilt abi 17 562 tööandjat. Töötasu hüvitis oli kriitilise tähtsusega otsus, millega aitasime säilitada meie inimestele töökohti ja sissetulekuid ning vältida suuremahulisi koondamisi. See oli kardinaalselt erinev suhtumine ja käitumine kui eelmise majanduskriisi ajal, kui töötute arv tõusis üle 100 000. Just rasketel aegadel on kõige selgemalt näha Keskerakonna ja Reformierakonna poliitika põhimõtteline erinevus.

Samuti väärib esile toomist, et käesoleva aasta algusest tõusid puudega laste toetused, mida viimati muudeti 2006. aastal. Alates jaanuarist on keskmise puudega lapse toetus 138 eurot, raske puudega lapsel 161 eurot ja sügava puudega lapsel 241 eurot. See puudutab ligi 13 000 Eestis elavat puudega last ning nende perekondi.

Siit on sobilik edasi liikuda hariduse juurde. Kindlasti ei ole enamikule siinviibijatele üllatus, et rahvusvahelised PISA testid kinnitavad Eesti haridussüsteemi, meie õpetajate ja õpilaste väga kõrget taset.

Selle juures on oluline, et Eesti õpetajate palgakasv on üks OECD riikide kiiremaid – viimase kuue aastaga on üldhariduskoolide õpetajate keskmine brutokuupalk kasvanud ligi 70 protsenti. Kui 2013. aastal oli munitsipaalkoolide õpetajate keskmine brutokuupalk 930 eurot, siis möödunud aastal oli see 1576 eurot ning ületas tublisti Eesti keskmist palka.

Nende ja ka teiste otsuste tulemusel näeme nii kooli- kui lasteaiaõpetaja ameti populaarsuse kasvu. Nii Tallinna kui Tartu ülikoolidesse esitatud sisseastumisavalduste arv tõusis tänavu oluliselt.

2019. aastal tõusis lasteaiaõpetajate keskmine brutopalk 96 protsendini üldhariduskooli õpetajate töötasu alammäärast. Samuti pean väga oluliseks, et laiendame venekeelsetes lasteaiarühmades eesti keele õpet.

Lugupeetud siinviibijad!
Oleme viimastel aastatel tugevalt panustanud Eesti eri piirkondade arengusse. Tõstsime viimase kahe aasta jooksul kohalike omavalitsuste tulubaasi kokku ligi 200 miljonit. Ka rasketel aegadel ei läinud meie valitsus kohalike omavalitsuste raha kallale. Vastupidi – leidsime võimaluse neid täiendavalt toetada läbi kriisiabi ja kohalike teede toetuse. Omavalitsuste kogutulu on tänavu 2,3 miljardit eurot ning on kolme aastaga kasvanud pea kolmandiku. Investeeringud on kasvanud 500 miljoni euroni aastas, mis lähevad just kohalike elanike elukeskkonna parandamisse. Olgu nendeks siis teed, tänavad, haljasalad, koolid, lasteaiad, hooldekodud või muu.

Samuti algatasime kaks regionaalprogrammi Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Nendega toetame sealsetes piirkondades ettevõtjaid töökohtade loomisel, inimesi eluaseme soetamisel ja renoveerimisel, samuti kultuuriüritusi ja ettevõtjate koolitusi. Soovime lisaks 2024. aastaks rajada kõigisse maakondadesse riigimajad, et riigi pakutavad teenused oleksid mugavalt ühest kohast kättesaadavad.

Järgmise kolme aastaga käivitame üle-eestilise regionaalse tegevuskava, millega toetame kohalikke investeeringuid, eluasemete uuendamist ja rajamist, ettevõtjate investeeringuid uute töökohtade loomisel. Seda eriti maapiirkondades, kus sobivate elutingimuste loomiseks on kohalikud töökohad üliolulised.

Kohalikele piirkondadele ja tervele Eestile on kindlasti olulised ka meie teed ja ühendused. Seepärast pingutame põhimaanteede neljarealisteks ehitamise kiirendamise ja kruusateede tolmuvabaks muutmise, aga ka kiire interneti maapiirkondadesse viimise nimel, mis aitaks elul areneda kõigis Eestimaa piirkondades.

Majanduspoliitikas võtsime praeguses kriisis oluliselt teistsuguse suuna, kui seda tehti tosin aastat tagasi. Riigieelarve valusa kärpimise, krokodillide komisjoni ja majanduslanguse süvendamise asemel valisime lähenemise viia meie majandust edasi. Toetame töötajaid, suuname raha investeeringutesse, panustame tervisesse ja sotsiaalvaldkonda ning toome meie ühiskonna kindlalt raskustest läbi.

Käesoleva aasta lisaeelarvega panustasime sadu miljoneid eurosid meie ettevõtete aitamiseks, inimestele töökohtade säilitamiseks, investeerimiseks ja kohaliku elu arendamiseks. Loomulikult peavad nii riik kui erasektor kasutama selle kriisi võimalusi, et panustada senisest palju enam nii digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks kui ka roheinvesteeringuteks ning teadus- ja arendustegevuseks.

Saame rõõmustada selle üle, et tänavu suvest on naasnud esimesed kaubalaevad Eesti lipu alla ning oleme panustanud mitmete strateegiliste ettevõtete toetamiseks, et hoida meie majandust ja tööinimesi.

Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ja majanduse taaskäivitamise kava läbirääkimistel suutsime kindlustada Eestile järgmise seitsme aasta jooksul kokku 8,3 miljardit eurot toetusi. Seejuures saavutasime kauaoodatud läbimurde Eesti põllumeeste otsetoetuste ühtlustamisel, mis peaksid eelarveperioodi lõpuks 2027. aastal kasvama 215 euroni hektarilt. Samuti saime loodetud kinnituse Rail Balticu rahastuse osas, mis annab selle Eesti ja terve regiooni jaoks olulise projekti valmimise osas palju suurema kindluse.

Auväärsed keskerakondlased!
Täna valitav juhtkond ning esimees vastutavad meie tulemuste eest järgmistel valimistel. Uue aasta alguses valitavad Keskerakonna piirkondade juhid üle Eesti on need, kes oma kodukandis seda vastutust kannavad. Seepärast soovin teile kõigile koostöövaimu ning häid valikuid. Vähem tähtis pole loomulikult ka erakonna kogude, volikogu ja selle komisjonide töö ning panus. See peab toimima mõlemat pidi, mis tähendab, et sealsel aktiivsusel peab olema selge väljund ka Keskerakonna poliitika kujundamisel.

Me oleme ühiselt samm-sammult ehitanud õiglast, tugevat ja hoolivat riiki. Seda nii Vabariigi Valitsuse tasandil kui kohalikes omavalitsustes. Oleme lahendanud mitmeid reaalseid probleeme nii maksupoliitikas, tervishoius, hariduses, sotsiaal- ja pensionipoliitikas, Eesti majanduse, kohaliku arengu ja maaelu toetamisel.

Mitte ükski neist märgilistest otsustest ei sündinud kergelt ega iseenesest. Jah, palju tööd seisab alles ees, aga meil on põhjust saavutatu üle uhke olla.

Ma tänan lõpetuseks kõiki Eesti Keskerakonna liikmeid ja toetajaid senise panuse ja tuleviku abi eest. Soovin teile kõigile ilusat erakonna 18. kongressi ning kõige targemaid valikuid.

Jõudu Eestile!
Jõudu Keskerakonnale!