Tallinn ühines Euroopa linnade kliimaeesmärkide taotlusega

Uuenenud Tammsaare park. FOTO: EERO VABAMÄGI/SCANPIX

Tallinn ühines Euroopa suurlinnade linnapeade ühispöördumisega Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel’i ja Euroopa Liidu Nõukogu presidendi Angela Merkeli poole.

Pöördumise algatas Euroopa suurlinnu ühendav võrgustik Eurocities, mille juhatusse kuulub ka Tallinn. Pöördumine anti üle neljapäeval Euroopa Ülemkogu kohtumisel, kus muuhulgas arutleti ka kliimamuutuste teemal.

Pöördumises märgiti, et kui Euroopa tahab olla kliimaprobleemide lahendamisel maailmas esirinnas, on vaja teha kiireid ning kaugeleulatuvaid muudatusi. Linnades töötati ambitsioonikaid kliimaeesmärke toetavaid arengukavasid ja tegevusplaane välja juba enne COVID-19 pandeemia algust. Suurem osa Euroopa rahvastikust elab linnades ning linnavõimud vastutavad oma elanike heaolu ja elukeskkonna jätkusuutlikkuse eest. Linnade aktiivse osaluseta pole võimalik Euroopa roheleppe eesmärke ellu viia.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tõdes, et kõikjal maailmas peetakse Euroopa Liitu kliimaprobleemidega võitlemisel eeskujuks, kuid seni kokku lepitud eesmärgid võiksid olla veel ambitsioonikamad. „Me oleme kindlasti suutelised enamaks ja seetõttu toetan koos teiste Euroopa linnajuhtidega Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendi ettepanekut vähendada Euroopa Liidu üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 55 protsenti aastaks 2030,” sõnas Kõlvart.

Ühtlasi avaldas linnapea heameelt, et samal seisukohal on ka Eesti valitsus, kuna üksnes riigi ja linnade koostöös suudetakse muudatused, mis on vajalikud Euroopa süsinikneutraalseks saamisel aastaks 2050, ka ellu viia.

Praeguse seisuga on Euroopas riikide tasandil kokku lepitud vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitekogust 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga.

16. septembril tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kiirendada kasvuhoonegaaside heitme vähendamist, tõstes 2030. aastaks seatud eesmärgi seniselt 40 protsendilt 55-le. Euroopa linnad toetavad antud ettepanekut ning ambitsioonikamad neist on valmis seadma eesmärgiks heitme vähendamist isegi 65 protsendi võrra. Selleks aga on vaja Euroopa Liidu mitte ainult moraalset, vaid ka konkreetset rahalist tuge, mis panustaks nii ühistransporti, rohelisse taristusse, hoonete renoveerimisse kui ka teistesse valdkondadesse. Lisaks on oluline eraldada taastefondidest vahendeid seni fossiilsetest kütustest sõltuvate majandusharude ümberkujundamiseks.

Lisaks Tallinna linnapeale kirjutasid pöördumisele alla veel 57 Euroopa linnajuhti, sealhulgas Londoni, Pariisi, Kopenhaageni, Oslo, Stockholmi, Helsinki, Riia ja Vilniuse linnapea.

4 kommentaari
  1. Enne 4 aastat ago
    Reply

    kiremist vaadake ka kaarti. Siis näete kui pisikese osa moodustab EL maailmast ning tema mõningane sopapildumise vähendamine mõjutab maailma 20 korda vähem soovitust. Seega tuleb ÜRO kaudu survestada kõiki maailma riike, et ka seal lõpetataks roheluse hävitamine ja reostav tootmine. Kuid samal ajal ka haktaks vähendama oma rahvaarvu, et see viia mõnesaja aastaga looduse pakutuga kooskõlla.

  2. Maria Leydi 4 aastat ago
    Reply

    TERE TULEMAST: TÕSISTE INDIVIDUALIDE JA AUSA VÕRGU LAENUD
    Laenupakkumine üksikisikute vahel Kiire kiirlaen teie murede lõpetamiseks vähem kui 72 tunniga Teil on oma pangast keelatud ja kõik teie katsed teistes ja teistes finantsasutustes pole seni andnud midagi teie halva krediidi või teiste ärge muretsege, võtke minuga ühendust ja vähem kui 72 tunni pärast mõistliku kiirusega 2% aastas ja teile sobiva tagasimakseaja kohta annan teile laenu, mis päästab teie elu. Palun võtke minuga ühendust e-posti teel: marialeydi06@gmail.com

  3. Auto mootorile paigaldatud elektrolüüsi aparaat toodab vesinikku niipalju kui seda kohe kasutatakse. Vesinikku ei koguta balloonidesse.
    Iga koolipoiss oskab ehitada elektrolüüsi aparaati mida paigaldatakse auto mootorile.
    Stanley Meyer USA-s võttis patendi elektrolüüsi aparaadile :)) Milleks ? Milleks patent kui iga tatt oskab ehitada elektrolüüsi aparaati ?
    Elektrolüüsi aparaat ehk HHO generator lahutab veest vesiniku. Vesiniku kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel ning hoonete kütmiseks.
    HHO generator ehk elektrolüüsi aparaat on müügil internetis paarisaja euro eest.
    HHO generator annab vesiniku kütust tasuta mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel,ning hoonete kütmiseks.

    Biolisandi asemel kasutagem HHO genekat
    1)Igal automootoril on elektrigeneraator mis toodab elektrivoolu auto tulede,pardaarvuti jms. tarbeks.
    Peaaegu samasugune genekas on tuulikutel.
    2)Autol olev elektrigeneraator toodab voolu rohkem kui auto vajab.
    3)Kui autol olev elektrigenekas ei tooda rohkem voolu kui auto vajab siis saab autole lisada teise geneka nii,et oleks topelt.
    Tsiklile paigaldatakse auto aku.
    Seda liigset elektrivoolu on tarvis HHO geneka tarvis mis lahutab veest vesiniku.
    HHO genekas koosneb 30-st metallplaadist millest pooled on anoodid ja teised katoodid.
    HHO geneka poolt toodetud vesiniku gaasi kasutatakse bensiini ja diisli,ning maagaasi asemel.
    Hoonete kütmiseks HHO generator on erinev,elektroonikat rohkem ja on kallis

  4. Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.
    Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetri kõrgused sest seal on tuult alati.
    Teine variant. Eesti tarbeks piisab Sirtsu soo suurusest päikesepaneelide jaamast.

    Eesti nuumab Venemaad tanklate ja gaasitorude kaudu.
    1) Eesti kinkis Venemaale Tallinna sadama terminali mille omanikuks sai Hodorkovski.
    2) Eesti kingib Venemaale tuumarakette ja tuumaallveelaevu igal aastal 10 miljardi euro väärtuses. Sellise summa Eesti kulutab vene bensiini ja diisli ,ning maagaasi peale . Selle asemel saab kasutada vesiniku mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil mis on müügil internetis paarisaja euro eest.

    Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?”

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.