Elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutamine on kasvanud niivõrd laialdaseks, et turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides oli vaja paika panna asjakohased liiklusreeglid ning nõuded selliste sõidukite kasutamisel, ütleb Riigikogu majanduskomisjoni liige Mihhail Korb.
Riigikogu võttis täna vastu valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse kasutusele uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid.
“Seadus lubab kergliikuriga sõita jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud keskkonnas, erandina ka sõiduteel. Suurimaks sõidukiiruseks kehtestatakse kergliikurile 25 km/h, kuid oluline on tähele panna, et jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäijat mitte ohustava kiirusega,” rõhutab Mihhail Korb.
Kergliikuriga sõiduteel liiklemiseks nõutakse 10–15-aastaselt kergliikuri juhilt jalgratta juhtimisõigust ja alla 16-aastane juht peab kandma teel sõites kinnitatud rihmaga kiivrit. “Kergliikurid on saanud elukorralduse loomulikuks osaks ja nende kasutamismugavus aitab suuremates linnades olulisel määral vähendada autostumist ja sellest tulenevalt ka õhusaastet,” lausub Mihhail Korb.
nägin Tartus üht sitikat tõuksiga kihutamas. Vähemalt 30 oli rauas. Kuid sõitis osavalt ja kedagi alla ei ajanud. Riia ristmikulgi sai kenasti hakkama. Aga nägu oli kaetud, ei saanudki teada, kas oli Korb või Korobeinik.
Esiteks on väga naiivne arvata, et liiklusseadus kuidagi päriselus inimeste käitumist mõjutab.
Teiseks on selles liiklusseaduse muudatuses hoopis huvitavam jalgrattureid puudutav osa. Pärast selle seadusemuudatuse jõustumist ei ole enam mitte mingisugust vahet, kas sõita jalgrattaga jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel (!) või lihtsalt kõnniteel. Jalgratta- ja jalgtee märgi ainsaks tähenduseks saab, et see on kõnnitee, kus võib töristada pisimopeediga – ilma igasuguste õigusteta nagu kõik teised.
Kui jalgratta- ja jalgteel ning lihtsalt kõnniteel mitte mingisugust praktilist vahet enam ei ole, kas ei oleks mõttekas kõnniteedelt maha võtta kõik jalgrattapildiga märgid? Kes tahab, võib sõita kõnniteel. Uus liiklusseadus sisuliselt legaliseerib rattaga kõnniteel sõitmise – kui juba 25 km/h elektritõukeratastele on see kohustuslik, kuidas saab seda keelata üldiselt palju aeglasematele jalgratturitele? Ja kes tahab, sõidab sõiduteel, ilma et autojuhid saaksid teda ahistada “kalli raha eest ehitatud “jalgrattatee”” mittekasutamise eest.
Ehk siis sisuliselt peavad linnaisad endalt küsima, kas nad soovivad, et bensiinimootoriga pisimopeedid hakkaksid jalakäijate vahel kõnniteedel ringi sõitma. Rohepealinna tiitli pärast ei pea ka enam muretsema.