Eesti omavalitsused tegid eelmisel aastal edusamme mitmes teenusevaldkonnas, selgub rahandusministeeriumi kogutud andmetest. Veebilehelt minuomavalitsus.ee näeb, et võrreldes 2018. aastaga on mõnevõrra edenenud näiteks kriisiennetuse, elamumajanduse ja sotsiaalhoolekande teenused.
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul näitab suurimat tõusutrendi Rakvere vald, kus teenused on paranenud kuues valdkonnas. „Häid näiteid leiab ka teiste omavalitsuste hulgast, näiteks Anija, Kohila, Viru-Nigula vallas ning Võru linnas on tõusnud viie teenuse tase. Üle Eesti viitab näitajate kasv teenuste üleüldisele arengule enamikes valdkondades.“
Eelmise aasta andmed näitavad, et enamikel omavalitsustel on täna plaan hädaolukorra lahendamiseks ning regulaarselt viiakse läbi kriisiõppuseid. Ka on lisandunud positiivseid näitajaid elamu- ja kommunaalmajandusse, kus toiminguteks kasutatakse nüüd rohkem ehitisregistrit ning spordivaldkonda, mille näit on tõusnud tänu hooldatud terviseradadele ja sportimisvõimaluste laienemisele.
Samuti on tänu hooldekodudesse kvalifitseeritud tööjõu lisandumisele mõnevõrra paranenud täiskasvanute sotsiaalhoolekande teenus. Kui 2018 oli see valdavalt alla keskmise, siis 2019. aastal on teenus paranenud 27 omavalitsuses.
„Sotsiaalvaldkonnas on vähemalt pool rehkendust omavalitsuste teha ning hea meel on tõdeda, et omavalitsused püüavad siin paremad olla,” ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. “Täna on suurimad kitsaskohad kõrge hoolduskoormusega lähedased, ebaühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga koduteenused ning inimestele üle jõu käivad hooldekodude arved. Inimeste heaolu tõus on tagatud, kui sotsiaalvaldkonda nähakse investeeringu, mitte kuluna.“
Toimunud muutusi omavalitsustes ja valdkondades saab vaadata veebilehelt minuomavalitsus.ee, kuhu on lisatud 2019. aasta andmed. Veebileht vaatleb kõiki peamisi omavalitsuste vastutusvaldkonna teenuseid kokku läbi ligi 300 kriteeriumi ning kõiki teenuseid on hinnatud ühtse hindamismetoodika alusel. Hindamiseks vajalikke andmeid on kogutud riiklikest registritest ja riigiasutuste andmebaasidest, kohalikelt omavalitsustelt ning Statistikaametilt. Veebilehega soovitakse kaasa aidata kohalike teenuste arengule üle Eesti. Portaali andmeid uuendatakse iga-aastaselt aastase tagasivaatega.
Jaak ei räägi midagi, kuidas on arenenud posti kojutoimetamise tase? Haapsalus toodavat hommikulehed kohale õhtul. Mitte eelmisel, vaid hetkeõhtul, varsti ehk isegi järgmisel õhtul. Kui siiski.
Mäletan hästi, kuidas vastikul nõukogude ajal ilmus Õhtuleht tõepoolest õhtul. Inimesed said enne kojusõitu Tallinna kesklinnas selle kätte ja Mustamäe poole vurades said lehte lugeda.
Nõukogude ajal tellisin ise huvi pärast ka mitut ajalehte nn rahvademokraatia meedest. Tellisin ajalehti ja ajakirju Põhja-Korest, Hiinast, Mongooliast, Kuubast, SDV-st, Poolast, Ungarist, Rumeeniast. Samuti Kesk-Aasia liiduvabariikidest.
Kõik need lehed olid kuradima davad, alates 2-st kopikast. Vist idasakste Wochenpost oli 10 kopikat, ent 5 rutsi aastas maha ei löönud. Seal ilmusid ka abielukuulutused. Oleks äärepealt isegi koperdanud otsa. Hiina ajakirjad olid isegi huvitavad.
Kuid huvitav oli see, kuidas nad mulle kohale jõudsid. Mõned 10 kaupa, mõned jäid pakina vahele, mõne dtulid jällegi järjekindlalt. Ei pidanud täpset arvet, kuid 80…90% tuli ikka kohale.
Pulli sai ka kirjadega. Uus-Meremaalt tuli kiri ükskord 5 päevaga, Taist aga 2 kuuga. Mõnest kohast ei tulnudki, ju olid kagebistid oma käpa vahele pannud. Kuigi midagi riigikukutamisest ei kirjutanud, vaid harjutasin võõrkeeli.
Aasta tagasi oligi mõttes teel Hispaaniasse ja tagasi postitada 10 kirja iseendale. Et siis hiljem kokku lugeda, kust palju ja kui kiiresti kohale ikka saabus. Kuid reis jäi ära. Nüüd ootan järgmist suve, kuigi seegi on 99% kahtlane.
Nüüd oli kuulda, et kui saadad kirja Tartust naabermajja, siis kiri veetakse Tallinna sortimisjaoskonda, kust siis Tartusse tagasi saadetakse ja heal juhul saab naabrumutt mu armastuskirja kätte alles 3…4 päeva pärast.
Miks Jaak taoliste asjadega ei kekka? Temal ju häbi nagunii ei hakka, see tunne on klikile üldse võõras.
kui ENSV-s ei jõudnud üks kiri kohale. Asjast tehti tohutu skandaal, sidejaoskonna ülem kutsuti isegi raadiosse aru andma ja sai nn viimase hoiatuse. Sest siis ei peetud normaalseks, et kasvõi ükski kiri kohale ei viidaks. Kirjutasid Andropovile, varsti oli vastus olemas, et pakkge asjad kokku tuleme järele. Vaat see oli postiteenistus!
Mäleta siis neid kirju ka mis sa mölakas naabrite-tuttavate kohta kirjutasid!
JAMAJUTT!