Viimastel päevadel on palju juttu olnud eesti- ja venekeelsest õppest haridusasutustes. Seda just koalitsioonilepingus sisalduva kohta. Erineva retoorikaga esinevad need poliitikud, kes ise läbirääkimistel ei olnud. Kuna tõlgendusi on erinevaid, pean vajalikuks olukorda selgitada. Olin läbirääkimiste laua taga ning tean, millest räägiti ja milles kokku lepiti.
Koalitsioonilepingus on selle kohta järgmine punkt: “Käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Eraldame lasteaedadele ja koolidele vajaliku rahastuse, mis võimaldab korraldada õppeprotsessi eesti keeles, tagades kvaliteetse hariduse. Toome haridusasutustesse vastava kvalifikatsiooniga lisaõpetajaid.” Selles tekstis pole ühtegi sõna koolide sulgemisest, seaduste muutmisest või üleminekust.
See tähendab, et praegusel valitsusel ei ole kavas muuta valdkonda puudutavat seadusandlust ega venekeelseid koole sulgeda. Me toetame praegust süsteemi ning suurendame eesti keele õpetamise mahtu, suunates esmase fookuse lasteaedadesse. Töötame selle nimel, et me päriselt suudaksime kõigile lastele pakkuda head ja kvaliteetset haridust. Juba praegu soovib õppida eesti keelt ja eesti keeles nii palju lapsi ning lastevanemaid, et me ei suuda tagada selleks piisav arv õpetajaid. Sunniviisiline üleminek ja tähtaegade kehtestamine ei anna soovitud tulemust! Sellega võime praeguse üldise õhkkonna ja motivatsiooni lihtsalt lõhkuda.
Juba praegu õpivad pooled vene keelt rääkivatest lastest sada protsenti eestikeelsetes koolides ja paljudes venekeelsetes põhikoolides on eesti keeles õpetatavate aine maht 40 protsenti. Venekeelsetesse lasteaedadesse oleme viimase kahe aasta jooksul toonud juurde üle 100 eesti keele õpetaja, tänavu lisandub 50 õpetajat. Meile laekunud tagasiside näitab, et muukeelsete perekondade lapsed on motiveeritud õppima eesti keelt ja eesti keeles.
Eesti Põhiseaduses on kirjas Tartu rahuleping. Selle lepinguga kinnitati Eestile kuuluv riigiterritoorium Petserimaal ja Jaanilinna aladel.
Putin ootab vene emigrante tagasi Venemaale. Ta lubas neile kortereid.
Ma usun,et Eestimaa vene elanikkonnale meeldiks saada maa ja kinnisvara omanikuks Petserimaal ja Jaanilinna aladel.
Sellisel viisil saame lahendatud immigratsiooni probleemi mida tekitati juba nõuka ajast saati.
Noh,et Eesti kingib Eestimaa vene elanikkonnale Petserimaal ja Jaanilinna aladel maad ja kinnisvara, ning nemad vastutasuks sinna jäävadki.
Tänu Reformierakonna ülimale aktiivsusele saame äkki Venemaa rüppe ?!?!
Hakakem keelt õppima.
Tänu sellistele aabidele, oleme kaotanud ammu oma riigi. 30 aastat on venitatud nagu püksikummi ja eesti noor ei saa omaenda kodumaal tööd, kui vene keelt ei oska. 13,01,2021 olid Eesti Riigi matused, seni püüti seda hinge vaakuvat riigikest elus hoida. Häbi Läti ja Leedu ees. Miks peab venelasel, kes tuli siia tankide sabas, tappes, küüditades, meilt meie kodusid ära võtma, peavad kõik eelised olema ja seda tehakse meie endi-eestlaste kätega. Tooge kasvõi üks riik, kus okupandid saavad õppida omakeelses, meelses koolis. Olge te ausalt kõik neetud. Kahetsen südamest, et seisin vabaduselootuses Balti ketis, kuulasin südamevärinal “Koitu” kui nüüd oleme praktiliselt oma riigi nendele vaenajatele sisuliselt andnud. Kõige kohutavam, et neid tuleb aina juurde Venemaalt. Lastakse osta kinnisvara, siis saadakse sissekirjutis ja sellega juba elamisluba. Teadlikult ja tahtlikult suurendatakse slaavlaste osakaalu rahvastikus. Kas see ongi tegelik Lepingu eesmärk, mis pidavat tolmu koguma, kuid tühistama seda ei rutata. Eks oravate ihalus liitumisega Venemaaga ole ilmselt tagapõhi, kuigi see inimeste silmis püütakse mingiks naljaks pöörata. Haiget tegev nali.
on kaduv nähtus. Savisaar oli rahva kaitsja. Ratta meeskond on pask ja reeturite kari. Reetureid parandab vaid surm.
Väga õige. Olen olnud eesti keele õpetaja vene õppekeelega koolis. Õpetsin alates viiendast klassist eesti kirjandust eesti keeles. Teine õpetaja andis kultuuriloo tunde eesti keeles. Mäletan et õpilased valisid selle aine valikeksamite seast välja ja eksamil olnud haridusameti esindaja ätles et ta pole isegi nii häid vastuseid kuulnud. Eesti kultuurilugu eesti keeles kõlas väga meeldivalt sellel eksamil. Vene keelt emakeelena rääkivad õpilased armastavad Eestit, enamus on siin sündinud ja kasvanud. Eesti keele õpetajad on väga tublid kasvatades vene lastes armastust Eestimaa vastu. Mul on meeles kuidas me sisustasime eesti keele kabinetti, tegime jaotus-ja näitlikke materjale. Eks meid segasid muidugi need alaväärtuslikud venelaste vihkajad. Neid leidub ka praegu.