Muutuv raamatukogu aitab uudsete teenustega luua heaolu

Anneli Ott, Kultuuriminister

Igal kevadel uuendatakse riigi eelarvestrateegiat. Sel kevadel vastu võetud lisaeelarve toob täiendava rahasüsti ka Kultuuriministeeriumile, millest tahaksin välja tuua raamatukogud. Kultuuri abimeetmete seas on 400 000 euro ulatuses otsetoetusi näiteks teavikute ostmiseks, lugemisprogrammidele ning muuks, mis aitab raamatukogu ja seal pakutavaid teenuseid viia veelgi enam kooskõlla tänapäeva vajadustega.

Lisaeelarve koostamisel on oluline olnud tagasiside, mida oleme saanud kohalikest omavalitsustest. Oleme tõdenud, et koroonakriisis vajatakse raamatukogusid üha enam. Raamatukogu on olnud kogukondadele suureks toeks. Teisalt on koroonakriis sundinud raamatukogusid endid leidma nutikaid lahendusi teenuste osutamisel ning suuresti just lisaeelarve toel püüame raamatukogudes pakutava aidata täiesti uuele tasemele.

Mitmekülgne uudiskirjandus kui vaimse heaolu alus

2018. aastal viidi läbi oluline uuring muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate seas. Siit selgub, et raamatukogudes käis 50% kõigist Eesti inimestest. Raamatukogudest laenutuste arv küündis üle 13 miljoni. Nii see uuring kui ka iga-aastased rahvaraamatukogude tegevusnäitajad kinnitavad, et kõige olulisemad raamatukogukülastuse põhjused on nauding lugemisest, väljaannete valik ning nende laenutamine. Tuuakse esile ka õpingute, hobide või tööga seotud põhjusi. Ilukirjandus kui vaimse tervise toetaja tähtsus püsib jätkuvalt olulisel kohal.

Rahvaraamatukogud tegelevad üha enam soovitusliku kirjanduse pakkumisega, aga ka uurimistööks, ümberõppeks või tööalaseks enesetäiendamiseks vajaliku informatsiooni hankimise ja tutvustamisega. Meie uutes oludes kohanemine ja edukus sõltuvad aina enam usaldusväärsetest infoallikatest. Sellepärast ongi Kultuuriministeerium otsustanud kokku 400 000 euroga toetada kõigisse omavalitsuste rahvaraamatukogudesse väljaannete soetamist. Sellest 320 000 eurot jaotatakse rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise korra alusel ja 80 000 eurot eraldatakse Tallinna Keskraamatukogule e-väljaannete litsentside soetamiseks ning e-väljaannete üle-eestiliselt kättesaadavaks tegemiseks. Teavikute soetuse toetus jõuab kohalike rahvaraamatukogudeni juba mai alguses.

Raamatukogu kui avaliku ruumi võimalused

Tuginedes taas uuringule ja terve aasta väldanud koroonakriisile võib öelda, et raamatukogude olulisust nähakse üha enam avaliku ruumi pakkujana ja kohtumispaigana. Raamatukogu ei ole tänapäeval enam ammu hämar raamatute hoidla ja laenutuspunkt, vaid midagi märksa enamat. Sellele vaatamata on külastajate ootused selgelt suuremad kui seni pakutav.

Nutihuvilised sooviksid e-väljaannete mitmekülgsemaid laenutamise võimalusi. Need, kel kiiremal perioodil aega napib, tahaksid  trükiseid tellida sobivasse raamatukogusse või 24 tundi avatud raamatukappi. Kohaliku elaniku jaoks on oluline nii kontaktivabade teenuste olemasolu kui ka see, et saaks raamatukoguteenuseid kasutada endale sobival ajal.

Siinkohal tunnustan omavalitsusi, kes on oma teenuseid suutnud seada oludele vastavalt ja samas tulevikku vaatavalt ning juba leidnud või kavandavad raamatukappide soetamist.

Muutunud töökorraldus ja raamatukogud

Kaugtöö tegemine tõstis üleöö vajadust raamatukogu kui töökeskkonna järele. Seetõttu on möödapääsmatu toetada digipöördega raamatukogudes tänapäevaste teenusmudelite tekkimist, olgu selleks juba räägitud raamatukapid või just kaugtöökohad. Mõistagi ei tohiks raamatukogude digivõimalused vähendada raamatukogu kui kohtumispaiga võimalusi, kuid peaksid avardama kasutajate võimalusi saada osa teenustest endale sobivatel aegadel nii füüsilises kui ka e-ruumis.

Juba enne kriisi püüti leida töötajatele palga kõrval muidki motiveerivaid töötamise tingimusi. Kaugtöö tegemise võimalusi rakendati edukalt näiteks infotehnoloogia firmades, sest nende meeskond asus sageli laiali üle maailma. Kriisiolukord sundis ka paljusid muid asutusi, kus töö iseloom seda vähegi võimaldas, otsima sarnaseid lahendusi. Isegi kui edaspidi ei jätku kaugtöö praeguses mahus, hakkab harjumuspärane töötamine vahelduma eri piirkondades ja ruumides töötamisega. Peame silmas pidama, et sugugi mitte igaüks ei pruugi soovida töötada kodus või suvekodus, vaid siiski oma keskkonda pisut muuta.

Tööturismi arendamiseks saaksid omavalitsused edukalt kasutada praeguseid rahvaraamatukogusid, kus saab tekitada kaugtööks sobivaid ruume või nurgakesi. See pole kindlasti uus idee, kuid väärib arendamist. Raamatukogudes on toetav ruum, informatsioon ja personal ning töötamiseks peaksid ju sobima ka kellaajad. Miks mitte luua lisavõimalusi tööturismiks ka välisturistidele, kes on Eestis töö- või turismireisil ning püüavad ühitada tööd ja vaba aega.

Kriisitoetuste kasutamisel on oluline keskenduda uutele teenusmudelitele. Kohaneda tuleb nii omavalitsustel kui ka raamatukogudel ning miks mitte kasutada viimaste potentsiaali meie elu arendamisel.

Kultuuriministeeriumi ja omavalitsuste koostöö 

Nii kehtivas koalitsioonileppes kui ka valitsuse tegevusprogrammis väärtustatakse rahvaraamatukogude rolli ühiskonnas ning tuuakse esile, et raamatukogud peavad maapiirkondades ja külades alles jääma. See panustab meie üldeesmärki – toetada kõiki inimesi ja nende soovi ennast teostada ja panustada Eesti arengusse.

Nii Kultuuriministeeriumi kui ka kohalike omavalitsuste ühine eesmärk on tugevdada rahvaraamatukogude võrgustikku. Haldusreformi tulemusel on Eesti omavalitsused suuremad ja võimekamad. Mitmed raamatukogud on juba praegu kogukondlikud keskused, kus raamatute laenutamise kõrval saab osaleda ühistel üritustel, kasutada ligipääsu riigi teenustele ja andmebaasidele ning saada nõu infoküllases maailmas orienteerumisel.

Mis aitaks olla veelgi efektiivsem ja edukam – et 21. sajandi võimalusi sisaldav ja kogukonna elu edendav raamatukoguvõrk areneks ühiselt ja mõtestatult? Küsisin märtsis omavalitsustelt arvamust, et suunata rahvaraamatukogude arengupoliitikat. Saabunud arvamustest kerkis jõuliselt esile vajadus saada riigilt suuremat tuge infotehnoloogilisteks arendusteks ja investeerida füüsilise keskkonna parendamisse. Samaväärselt oluliseks peetakse raamatukoguhoidjate järjepidevat koolitamist ning nende töötasu konkurentsivõimelisust. Veel peetakse tähtsaks raamatukogude  mitmekülgsemate kogude arendamise vajadust ja nii piirkondlikku kui üleriigilist koostööd eri ministeeriumide ning asutustega. Ettepanekutes toodi välja nii piirkondlikke kui kohalike omavalitsuste piire ületavaid üleriigilisi raamatukoguteenuse arenguvajadusi.

Tänan südamest kõiki omavalitsusi, kes on oma arvamuse Kultuuriministeeriumile edastanud.  See on kahtlemata tänuväärne panus, mille toel töötame välja ettepanekud rahvaraamatukogude rolli laiendamiseks ja arendamiseks. Julgustan kõiki omavalitsusi siiski edastama oma raamatukogude arenguvajadusi, sest iga omavalitsuse arvamus on oluline. Ühiskonna vajadused muutuvad ja on hulk eesmärke, mida saab ellu viia ühitades kohalikke ja riiklikke vajadusi. See on kahtlemata tulevaste aastate suurim võimalus, et saaksime üheskoos panustada Eesti arengusse ja kuvandisse.

Igast muutusest ühiskonnas tuleb leida võimalused ja need enda kasuks pöörata. Kõigiks ootamatusteks ei ole inimkond kunagi valmis olnud. Samas võivad murrangulised ajad anda vastused, mida tegelikult ja kohe muuta tuleb. Nüüd on see aeg käes. Eks anna aruteludeks võimalusi ka tuleva aasta teema-aasta, mis on Eesti Rahvusraamatukogu juhtimisel pühendatud just kõigile raamatukogudele ja seal pakutavate teenuste kasutajatele. Raamatukogud on meie kultuurielu üks olulisi sambaid. Siit saavad jõudu ja leiavad võimalused ka paljud muud sektorid ning eluvaldkonnad, panustades üldisesse heaolusse.