ENN EESMAA
Kiire majandusareng, keskmise palga tõus, kallinev toidukorv on viinud pensionid olukorda, kus tavalise iga-aastase indekseerimisega enam ülejäänud ühiskonnale järele ei jõua. Erakorraline pensionitõus on möödapääsmatu ning riigil tuleb selleks rahalised võimalused leida.
Keskmine vanaduspension oli 2016. aastal 386 eurot ning 2017. aasta III kvartalis 409 eurot. Siinkohal on paslik välja tuua 2016. aasta suhtelise vaesuse piir, milleks oli 468 eurot. Möödunud aastal elas suhtelises vaesuses 21,1 protsenti Eesti rahvastikust, kellest suure osa moodustasid eakad. Sellises olukorras ei saa probleemi enam eitada ning tuleb astuda konkreetseid samme pensionide erakorraliseks tõstmiseks. Küsimus pole võimalustes, vaid prioriteetides. Oleme ju viimastel aastatel suutnud tuua raskustest välja oma põllumehed, leidnud raha jõuliseks haridustöötajate, ennekõike õpetajate, palgatõusuks, sütitanud ettevõtluskeskkonda, läbi teinud Eesti eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus – kõik ülimalt olulised investeeringud ja toetused.
Aastatel 2005-2007 tõusis pension kahe aastaga erakorraliselt ligi 40%. Ka siis heideti Keskerakonnale ette, et sellist järsku tõusu ei saa teha.
Nüüd on aeg tuua pensionid väärikale tasemele.
Erakorraline pensionitõus läheks riigile maksma ligikaudu 300 miljonit eurot ning nii mõnigi erakond arvab, et see oleks liiga suur kulutus ning seepärast pole reaalne. Siinkohal tuleks meenutada, et aastatel 2005–2007 tõusis pension kahe aastaga erakorraliselt ligi 40%. Ka siis heideti Keskerakonnale ette, et sellist järsku tõusu ei saa teha. Sellele vaatamata tõus tehti; ilma selleta oleksid pensionid hetkel 100 eurot väiksemad. Kindlasti on praegu raske välja tuua detailsed katteallikad, kuid üleüldiselt saab välja tuua kaks märksõna: jätkuv majanduskasv ning astmeline tulumaks. Eesti on veel üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus puudub astmeline tulumaks. Lõunanaaber Läti on viimaseks heaks näiteks, kuidas üle minna astmelisele tulumaksule. Huvitaval kombel tahavad mitmed Eesti erakonnad maksupoliitikas sarnaneda pigem Venemaale kui Euroopa juhtivatele riikidele.
Raske on ennustada erakorralise pensionitõusu täpset aega, kuid ma ei näe põhjust, miks ei võiks eduka riikliku majandamise, pensionide prioriteediks võtmise ja heade otsuste tegemisel 2020. aasta 1. aprillil tõusta pension erakorraliselt 100 eurot; sellest 30 eurot moodustaks küll indekseering.
Enn Eesmaa,
Riigikogu I asespiiker