Aab: eelarve loob uusi võimalusi kogu regionaalvaldkonnas

Sel nädalal valitsuses kinnitatud riigieelarve märgib kogu regionaalvaldkonna jaoks positiivseid arenguid. Riigihalduse ministri algatusel toob järgmine aasta omavalitsustele ja piirkondadele lisarahastust, sh soodustatakse eluaseme soetamist maapiirkondadesse ning hõredamalt asustatud paikades peredele tänapäevaste kommunikatsioonide võimaldamist. Ruumilises planeerimises saavad alguse mitmed riiklikult olulised taristuprojektid ning tehakse investeeringuid taastuvenergeetika arendamiseks.

„Prognoosi kohaselt laekub järgmisel aastal kohalikele omavalitsustele tulumaksu lausa 121 miljonit rohkem kui sel aastal,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „See raha võimaldab linnadel-valdadel kohalikku elukeskkonda oma äranägemise järgi edendada. Omavalitsused koostöös kogukondadega saavad teha ise valikud ja otsused, kuhu on järgmisel aastal esmajärjekorras vaja panustada ja investeerida.“

Toetused nii elanikele kui ettevõtjatele

Ministri sõnul loovad 2022. aastal uusi võimalusi regionaalsed toetusmeetmed, mis moodustavad Kredexi toel kokku 800 000 eurot. „Näiteks hakkame maapiirkondades pakkuma noortele peredele ja spetsialistidele eluaseme soetamiseks läbi Kredexi riiklikku käendust kuni 80% ulatuses,“ märkis Aab. „Kindlasti jätkame ka korteriühistutele juba kriisil ajal alustatud regionaallaenu eraldamisega.“

Samuti on ettevalmistamisel väljaspool Tallinna ja Tartut ettevõtlusse investeeringute suurendamiseks käendustasu kompensatsioon neile ettevõtjatele, kel ei ole endal piisavat tagatist.

Hajaasustuse programm saab juurde 1,5 miljonit eurot

Programmis on viimastel aastatel toetuse vajadus tunduvalt ületanud toetuse mahu – 2021. aastal said toetusraha kõigest 60% positiivse hinde saanud taotlustest. „Suur taotlejate arv näitab, et vajadus selle toetuse järele on endiselt suur. Lisaraha aitab suuremal hulgal peredel saada majapidamisse vesi ja kanalisatsioon, juurdepääsutee või autonoomne elektrisüsteem,“ märkis Aab.

Ruumilise planeerimisele lisaks 3 miljonit eurot

Samuti on ministri sõnul põhjust rõõmustada selle üle, et riigieelarves õnnestus kindlustada erinevate eri- ja teemaplaneeringute jätkamine ja algatamine, mille hulgas on näiteks Tallinna ringraudtee (253 154 eurot) ja Suure väina püsiühenduse (2,5 miljonit eurot) tegevustega edasiminek. Läbi kiire ja turvalise transporditaristu saame suurendada inimeste liikumisvõimalusi ja toetada tõhusat logistikat, mis tõstab nii piirkondade kui Eesti majanduse konkurentsivõimet.

„Siia lisandub Harju maakonna maavarade teemaplaneering, kuhu suuname 60 000 eurot ning mis on oluline riiklike huvide määratlemiseks taristuobjektide ehitamisel ja renoveerimisel,“ märkis Jaak Aab.

Lisaks riigi ruumilisse arengusse panustavate taristuobjektide rajamiseks koostatavate riigi eriplaneeringute rahastamise otsusele leiti riigi eelarveläbirääkimistel võimalus toetada ja hoogustada taastuvenergeetika lahenduste arendamist merealal.

Riigimajadesse investeeritakse lähiaastatel 23 miljonit eurot

Et pakkuda kohapeal paremat ja paindlikku avalikku teenust ning avardada kaug- ja koostöötamise võimalusi, jätkatakse riigimajade rajamisega üle Eesti. Lisaks juba valminud neljale riigimajale, alustatakse järgmisel aastal Pärnu ja Rapla riigimajade rajamist. Ka on töös ettevalmistused Valga, Paide ja Kärdla riigimajade loomiseks.