Reedel anti riigihalduse ministrile Jaak Aabile üle Eesti esimeses kliimakogus Ida-Viru noorte sõnastatud ettepanekud maakonna kliimasõbralikumaks kujundamiseks.
Noortele on olulisteks teemadeks maakonna haridusvõimaluste laiendamine, tööturu vajaduste ja tööjõu kvalifikatsiooni kooskõlla viimine, üleminekust mõjutatud inimestele sotsiaalse turvalisuse tagamine ning uute võimaluste loomine, aga ka ettevõtluse soodustamine. Ettepanekud on mõeldud õiglase ülemineku kava täiendamiseks.
Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava eest vastutav minister Jaak Aab kinnitas kokkusaamisel kliimakogus osalenud noortega, et kindlasti saab nende ettepanekutega protsessis arvestada. Lisaks õiglase ülemineku kavale on veel mitmeid poliitilisi dokumente, kuhu noorte ettepanekuid lisada.
“Peatselt läheb riigikogule arutamiseks Eesti regionaalarengu tegevuskava, koostamisel on Ida-Virumaa arengustrateegia. Mõlemad on potentsiaalsed dokumendid, kuhu maakonna noorte arenguettepanekud võiksid sobida, ent valmis tuleb olla ka kompromissideks, ” ütles Aab. “Väga häid ideid olen valmis üle andma ka teistele ministeeriumitele kaalumiseks nende valdkonna kavades,” lisas ta.
Kliimakogu eest vedanud Eestimaa Looduse Fondi projektijuht Maris Jõgeva tuletas ettepanekute üleandmisel meelde, miks noorte kaasatus ja kliimakogu õiglase ülemineku korraldamise juures tähtsad on. “Nii laiapõhjalised muutused, nagu seda on maakonna üleminek süsinikuneutraalsele majandusele, on võimalikud ainult juhul kui piirkonna inimesed on nendes muutustes osalised. Noortele on oluline, et maakonnas saaks õppida erialasid, mis on vajalikud uutes oludes ja üleminekuga käiks kaasas eelduste loomine eneseteostuseks ja ettevõtluseks ka rohelisemal Ida-Virumaal. Nad soovivad, et neid hoitakse valikute ja plaanidega kursis ning arvestataks nende mõtete ja vajadustega.”
Õiglase ülemineku kava on plaanis valitsuses kinnitada uue aasta alguses. Seejärel esitatakse kava Euroopa Komisjonile, kes kinnitab selle eelduslikult 2022. aasta esimeses pooles. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab kavandatud tegevustega peale hakata järgmise aasta keskpaigas.
Eesti esimest kliimakogu korraldasid Eestimaa Looduse Fond ja Rohetiiger.
Politsei pakkus meeleavaldajatele teist kohta, aga sellega nad ei olnud nõus. Pärast seda andis politsei korralduse lahkumiseks ja võtab inimesed kinni, kui korraldust ei täideta.