Välisminister Eva-Maria Liimets osales täna, 17. detsembril Euroopa tulevikukonverentsil digivaldkonna arutelul, kus keskenduti Euroopa Liidu digitaalsele ühisturule ja küberturvalisuse edendamisele.
Liimets ütles tänasel kohtumisel, et Eesti jaoks on oluline tugevdada ELi digitaalset ühisturgu. See on ka toimiva andmemajanduse alus. „ELi andmemajanduse täie potentsiaali kasutamiseks tuleb võimaldada andmete vaba liikumist nii andmebaaside vahel kui ka üle piiride ühiste standardite ja põhimõtete järgi. Selleks on vaja parandada andmete kvaliteeti ja koostalitlusvõimet ning edendada andmepõhist innovatsiooni,“ ütles välisminister.
Digitaalse ühisturu potentsiaalist rääkides lisas Liimets, et ELi digitaalne COVID-tõend näitas ilmekalt, et kui on praktiline vajadus ja poliitiline tahe, siis tulevad ka tehnilised lahendused kaasa. „Peame Euroopa Liidus ühiselt tegutsema edasi digitaalse identiteedi valdkonnas. Selleks, et e-ID Euroopas laialdaselt kasutusele võetaks, peame esmalt näitama inimestele praktilisi e-ID kasutusvõimalusi nii avalikus kui ka erasektoris,“ sõnas välisminister.
Liimets pööras tänasel arutelul tähelepanu ka küberturvalisuse edendamisele. „Me kõik – alates riikidest kuni üksikisikuni välja – sõltume üha rohkem digitehnoloogiast. See on kaasa toonud ka uued mure- ja ohukohad, millega kübermaailmas arvestada. Seepärast rõhutasin, et küberturvalisus peaks olema eesseisva digipöörde nurgakivi ja kübervaldkonda eraldatavate investeeringute hindamiseks tuleks välja töötada üleeuroopaline raamistik,“ sõnas Liimets.
Ta lisas, et samuti tuleb ELil tugevdada oma positsiooni digi- ja küberdiplomaatia vallas, et olla demokraatlike, turvaliste ja uuenduslike digilahenduste eestseisja maailmas.
Liimets kõneles ELi võimalustest ja väljakutsetest digivaldkonnas ka kolmapäeval tulevikukonverentsi raames peetud seminaril Eesti noorjuristidega. „On väga oluline, et Euroopa tuleviku teemadel saaksid noored kaasa rääkida, sest praegu tehtud otsused ja käima lükatud protsessid mõjutavad neid otseselt. Digivaldkonna arengute puhul tõid noored õigusteadlased tuleviku vaates tähtsate teemadena välja digitaalse ülemineku ning kliimaneutraalse ja üldiselt rohelise Euroopa rajamise,“ sõnas Liimets.