Tiit Terik Linnateatri nurgakivi panekul: see on ajalooline hetk

Pühapäeval Tallinna Linnateatri nurgakivi panekul osalenud kultuuriminister Tiit Terik ütles, et tegemist on ajaloolise hetkega. 

Nurgakivi asetasid lisaks Terikule kaTallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Linnateatri näitleja Indrek Sammul, ehitaja esindaja Margo Padar ja projekteerija esindaja Maarja Kask. Linnateatri praeguse direktori Mihkel Kübara ja peanäitejuhi Uku Uusbergi kõrval osales nurgakivitseremoonial ka endine pikaaegne peanäitejuht Elmo Nüganen.

„1966. aasta 13. veebruaril, kui Tallinna Linnateater, tollane ENSV Riiklik Noorsooteater andis tollases Jaan Tombi nimelises kultuuripalees, praeguses Salme kultuurikeskuses oma esimese etenduse, kirjutas Voldemar Panso avalavastuse kavalehel „Seda teatrit peab kandma ideeline tuumakus, kaasaegsus, vaimsus, intelligents, elurõõm, sisusügavus ja vormitäpsus.“ 65 aastat on möödunud käänuliselt, aga need sõnad on ikka paika pidanud, peavad ka nüüd ning peavad ka siis, kui see maja, mille nurgakivi asetada on praegu meie ajalooline roll, peagi vastvalminuna oma uksed avab,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik.

Kõlvart lisas, et Tallinna Linnateater tähistab 13. veebruaril oma sünnipäeva ja mis saab olla parem kingitus, kui uue maja nurgakivi. “Kui, siis ainult uus maja ise, kuid sellegi valmimiseni ei lähe enam kaua, uue maja võtmed antakse teatrile üle juba kahe aasta pärast,“ ütles Kõlvart. „Vanalinna üheksandas kvartalis on teatrile nurgakivi pandud varemgi – esimene neist asetati suvel 1990 Linnateatri eelkäija, Noorsooteatri tulevasele majale, kuid nagu me teame, jäi see hoone paraku valmimata. Sama saatus tabas ka järgmist projekti, mille elluviimisel oleks Linnateater saanud uue katuse alla Tallinna kultuuripealinna aastal 2011. Praegu aga liigume kindlal sammul sihi poole, kuhu jõudmist on teatripere ja kultuurisõbrad oodanud aastakümneid ning olen kindel, et seekord jõuame ka kohale.“

Nüüd lõpuks jõudis koos tänast päeva meenutava ajakapsliga õigesse kohta ka 8. juuniks 1990 valmis pandud toru. See sisaldas koopiaid repertuaari nimekirjast hooajal 1989/90 ja töötajate nimekirjast, koopiat Eesti Vabariigi ja Poola ehitusfirma Budimex akt-kokkuleppest teatri ehitamiseks, käibel olnud raha ehk rubla ja kopikaid, selle päeva ajalehti Rahva Hääl ja Päevaleht, kultuurilehte Reede, Raadiolehte ning aastal 1990 kehtinud pesupulbri ostutalongi. Dokumentide originaalid, mida hapruse tõttu ei saanud 2022. aasta nurgakivisse paigaldada, säilitatakse teatri arhiivis.

Linnateatri arendusprojekti käigus ehitatakse välja Laia ja Aida tänava vaheline kvartal koos Põrgulava laiendusega, millega saab ühtlasi korda üks väga oluline osa vanalinnas. Muinsuskaitse nõudeid arvestades rajatakse teatrile kaks uut hoonet ja rekonstrueeritakse olemasolevad, nii et kahest sisehoovist moodustub terviklik kompleks. Kuna kvartali ajalugu ulatub 14. sajandisse ja tänavavõrk üheksanda kvartali ümber pärineb 16. sajandist, järgivad Aida tänava äärde rajatavad hooned ja Põrgulava ajaloolist tänavafronti ja unikaalset hoonestruktuuri. Uute saalide peasissepääsud tehakse Laia tänava ja Aida tänava nurgale, nii et teatri külastajal oleks võimalus läbida ka ajaloolist hoonestust, mis taastatakse võimalikult suures mahus.

Tallinna Linnateatri direktor Mihkel Kübara sõnul on tegemist äärmiselt keerulise, kuid huvitava ehitusega. „See ei ole tavapärane teatrimaja renoveerimine. Kogu objekt koosneb kokku 16-st eri kinnistust, ehitusega minnakse kuni üheksa meetri sügavusele vanalinna alla, arheoloogiliste väljakaevamiste jooksul on tulnud välja nii mõnedki leiud, mis nõuavad ruumiprogrammi ümber vaatamist, kogu logistika vanalinnas on omaette vaatamisväärsus. Väljakutseid käesoleva ehituse juures jagub, kuid lõpptulemus saab olema kindlasti suurepärane,“ rääkis Kübar ja lisas, et valmiv teatrihoone ei saa olema harukordne mitte ainult Eestis, vaid üks omanäolisemaid terves Euroopas.

Uuenevast Põrgulavast saab omanäoline ja täiesti unikaalne 350-kohaline teatrisaal, mis ühendab kahte erinevat, itaalia ja black box tüüpi saali ning mis on varustatud moodsaima tehnikaga. Juurde tuleb ka üks täiesti uus black box tüüpi teatrisaal. Sisehoovi rajatakse vabaõhulava, mis võimaldab Linnateatril jätkata suveetenduste traditsiooni. Ka kõik teised mängupaigad tehakse korda. Ühtekokku lisandub ajaloolise kvartali väljaehitamisega teatrisse ja suvelavale kokku 620 kohta. Samas on kogu projekt kavandatud nii, et säiliks Linnateatrile omane intiimne keskkond ja näitlejate vahetu lähedus publikuga.

Nelja aasta eest korraldasid Tallinna linnavaraamet ja Tallinna Linnateater koostöös Eesti Arhitektide Liiduga rahvusvahelise arhitektuurivõistluse, kuhu laekunud 13 töö hulgast tunnistati parimaks arhitektuuribüroo Salto AB OÜ ideekavand „Paviljon“, mille autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Märten Peterson ja Martin McLean. Hooned projekteeris Salto Arhitektuuribüroo koostöös Projektipea OÜ-ga.

Tallinna Linnateatri üheksanda kvartali ehitustööd algasid teatripäeval 2021, kui toonane peanäitejuht Elmo Nüganen andis maja võtme üle Ehitus5ECO-le, et juba paari aasta pärast saaks alata uus peatükk Linnateatri ajaloos. Teatri arenduse kogumaksumuseks on kavandatud üle 34 miljoni euro, vahendid tulevad nii linna- kui ka riigieelarvest.

Novembris 2020 avati Linnateatri tootmiskompleks Suur-Sõjamäe 44d, millega sai samuti läbitud üks oluline etapp Linnateatri terviklikust arendusprojektist.

Tallinna Linnateatri eelkäija, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater moodustati 13. augustil 1965 ENSV Kultuuriministeeriumi käskkirjaga. Aastast 1966 sai Noorsooteatri pealavaks J. Tombi nimeline kultuuripalee, praegune Salme kultuurikeskus, kus 13. veebruaril toimus teatri ametlik avamine lavastusega „Otsustage meie üle, inimesed!” – sellel päeval tähistabki teater oma sünnipäeva. 1992. aastal otsustati koondada kogu tegevus Laiale tänavale, kus asusid Noorsooteatri väike saal ning teatrile eraldatud renoveerimist vajavad kõrvalhooned koos sisehooviga, ning kaks aastat hiljem sai Noorsooteatrist Tallinna Linnateater.

Esimeseks etenduseks uue nime all „Romeo ja Julia“ Elmo Nüganeni lavastuses Edinburghi teatrifestivalil. 1999. aastaks valmis nelja erineva saali ja vabaõhulavaga teatrikompleks, kuid endiselt puudus teatril suur lava. 2003. aastal viidi läbi arhitektuurse ideekavandi võistlus, et avada suur saal aastal 2011, mil Tallinn kandis Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Eesmärk jäi paraku rahapuudusel saavutamata. Kuni praegu ehitatava maja avamiseni aastal 2024 tegutseb Linnateater taas kord Salme kultuurikeskuses.

Ajakapslisse pandi 13. veebruaril 2022 repertuaari nimekiri hooajal 2021/22; teatri töötajate nimekiri selle päeva seisuga; koopia Tallinna linnavalitsuse, Tallinna kultuuriväärtuste ameti, Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis ning Tallinna Linnateatri esindajate 2006. aasta 20. aprilli koosoleku protokollist, millega avaldati head tahet teatri uue maja ehituse algatamiseks; teatri rinnamärk; teatri asutaja Voldemar Panso 100. sünniaastapäevaks väljaantud postmark; teatripilet lavastusele Osnap ja piletiümbrik; 11. veebruari 2022 nädalaleht Sirp ja Eesti Päevalehe nädalalõpulisa LP; teatri logoga kaitsemask seoses 2020. aastal alguse saanud Covid-viiruse pandeemiaga; käibel olev raha; Eesti Vabariigis 1992-2010 kehtinud Eesti kroonid; hõbemündid Tallinna linna poolt, münt Linnateatri peatoetaja Utilitase poolt ning ehitusjoonis ehitaja poolt.