Ehkki veel eelmisel nädalal oldi mures, et Eesti Kontsert plaanib Peterburi Jaani kiriku elujõulisena hoidmise lõpetada, sõnas kultuuriminister Tiit Terik, et Eesti Kontserdil ei ole lepingu lõpetamiseks pädevust ning tema ülesütlemist ei toeta, kirjutab Postimees.
Eelmisel nädalal avaldas Peterburi Jaani kirikuga seotud isik, et kiriku kohale on kogunenud mustad pilved, sest Eesti Kontsert tahab loobuda 2014. aastal 49 aastaks sõlmitud ühiskasutamise lepingust. Lepingu järgi on Eesti Kontsert kohustatud kandma nii Peterburi Jaani kiriku hoonega seotud mis tahes kulud kui ka investeerima raha sealse vara säilimiseks.
«Ukraina sõja puhkedes Eesti ja Venemaa vaheline kultuurikoostöö lõpetati. Seega Eesti Kontsert oma põhitegevust, kontserditegevust, enam Peterburis teha ei saa,» märkis sõnumitooja.
Praegu on Eesti Kontsert enda sõnul olukorras, kus lepingut täita pole võimalik: piir on kinni ja riikidevaheline suhtlus katkenud, st Eesti Kontserdil puudub nii ligipääs Peterburi Jaani kiriku omanduses olevale hoonele kui ka isegi võimalus tasuda igakuiseid arveid. Seetõttu on nad juhtinud oma asutaja ehk riigi tähelepanu asjaolule, et sõja ja sanktsioonide tingimustes ei saa nad lepinguga võetud kohustusi enam täita.
Kultuuriminister Tiit Terik kinnitas, et tema kindel seisukoht on, et riik peab otsima võimalusi, kuidas tegevust kirikus jätkata. «Mulle teada oleva põhjal pole selle lepingu lõpetamine Eesti Kontserdi – ei juhatuse ega nõukogu – pädevuses ja luba selleks peavad nad küsima asutajalt ehk riigilt. Praeguse info põhjal ma seda luba neile ei anna,» nentis Terik, lisades, et ministeeriumi peamine huvi on, et kirik jääks eestlaste kasutusse, ning selle nimel ka töötatakse.
«Aga kõik on veel pooleli. Kas asjad lähevad üht, teist või kolmandat pidi, öelda ei saa. Praeguse info põhjal on aga selge, et Eesti Kontsert ei saa öelda, et ta lepingu lõpetab. Nemad sellist sammu astuda ei tohi,» jäi Terik endale kindlaks.
Ka Eesti Kontsert tõdes, et ootab edasiseks ministeeriumilt suuniseid.
Küsimusele, kas kirik toetuse kaotuse pärast muretsema ei pea, vastas Terik, et sõjaolukord annab kindlasti mõnevõrra muretsemiseks põhjust. «Ka sise-ja välisministeeriumi kolleegid aitavad kaasa mõelda, kuidas on kujunenud keerulises olukorras kõige mõistlikum edasi talitada. Töötame edasi.»
Peapiiskop Urmas Viilma sõnas, et on samuti saanud kultuuriministrilt kinnituse, et lepingu lõpetamise asemel otsitakse muid lahendusi. Lepingu lõpetamisest ei ole huvitatud ka vaimulikud. «Kui kirik saab kuidagi aidata oma partneri kaudu Ingeri kirikus, kes juriidiliselt ongi selle kirikuhoone haldaja sealse Eesti kogukonna kaudu, siis loodan, et leitakse selline lahendus, mis ei jäta ka Eesti Kontserti kuidagi rumalasse olukorda,» lisas peapiiskop.
BNS
on selgelt kirjas, et Eestil pole riigikirikut. Mis nipiga rahva raha jagatakse mingitele usklikele? Kui keegi millessegi või kellessegi usub, on see ainult tema asi ning ta peab kulud ise kandma. Kuidas õiguskantsler seda ei näe? Või on keegi ta ära ostnud?
See kirik ehitati eestlaste annetustest üle-eelmisel sajandil, kui neid elas Peterburis mitukümmend tuhat. Paarkümmend aastat pidas seal pastoriametit Jakob Hurt. 90ndatel me ise palusime vahepeal bolševike poolt natsitud kiriku endale tagastada, mida ka tehti. Seejärel renoveerisime. Siin on asi enam kultuuriloos ja järjepidevuses kui usus.