Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb täna Horvaatias Zagrebis toimuval rahvusvahelisel Krimmi platvormi esimesel parlamentaarsel tippkohtumisel, kus arutatakse Ukraina toetamist Venemaa jätkuvas agressioonisõjas.
Ratase sõnul annab tippkohtumine võimaluse veel kord kinnitada, et läänemaailm seisab ühtselt ja kindlalt koos Ukrainaga. „Peame pakkuma Ukrainale sõja võitmiseks ja territoriaalse terviklikkuse taastamiseks igakülgset toetust, sealhulgas suurendama sõjalist ja humanitaarabi ning toetama Ukrainat sõjajärgsetel ülesehitustöödel. Samal ajal peame tugevdama sanktsioonide kaudu survet Venemaale, et agressiooni hind oleks veelgi kõrgem. Samuti on meie ühine vastutus tuua agressioonikuriteo süüdlased kohtu ette, luues selleks rahvusvahelise eritribunali,“ ütles ta.
Horvaatia ja Ukraina korraldatava tippkohtumise avavad Horvaatia parlamendi esimees Gordan Jandroković, Ukraina parlamendi esimees Ruslan Stefantšuk, Horvaatia peaminister Andrej Plenković ja videosilla teel Ukraina president Volodomõr Zelenskõi.
Plenaaristungil arutavad parlamentide esindajad olukorda Krimmis, keskendudes sanktsioonidele, meresõiduvabaduse tagamisele, inimõiguste olukorrale ning Venemaa ajutise okupatsiooni majandus- ja keskkonnamõjudele. Samuti räägitakse kohtumisel Ukraina toetamisest ja Venemaale rahvusvahelise surve suurendamisest laiemalt, eesmärgiga taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus. Tippkohtumisel osalejad plaanivad vastu võtta ka ühisavalduse.
Tippkohtumise käigus on Ratasel plaanis eraldi kohtuda Ukraina parlamendi esimehe Ruslan Stefantšuki, aga ka Moldova parlamendi esimehe Igor Grosu ja Poola parlamendi esimehe Elzbieta Witekiga.
. Palju on kirjutatud Ukrainast, kus kõik sai alguse Euroopa Liidu assotsiatsioonileppe pakkumisest. Sellest algas Maidan, ja siis olid kaalukausil nii Venemaa kui ka Ameerika huvid.
Samas käis riigisisene võimuvõitlus ja eskaleerus vastasseis Donetski venelastega.
Moskva eriteenistused nuusutasid ohtu, et kaotavad baasid Mustal merel, ja võtsid kaasmaalaste abiga tagasi 1954. aastal Ukrainale kingitud Krimmi. Selleks korraldati referendum, ja venelastest koosnev elanike põhimass soovis taasliituda emamaaga.
Nii kurb kui see ka pole, aga Lääne eriteenistused magasid selle võimaluse maha. Kogu jõud oli rakendatud Kiievisse ja mujale neil silmi ei jätkunud.
Ning kui Ukraina väed hakkasid Donetskit pommitama, võttis Venemaa maha sealsed uusimat sõjatehnikat valmistavad tehased ja vedas need tagasiteele asuvate toidukonvoiautodega üle piiri.Kui 1990-ndate alul läks NSV Liit laiali, kaks Saksamaad ühendati ja lõpetati Varssavi pakt, siis lubati, et NATO itta ei laiene. Seega oli tekkinud uus jõudude tasakaal, milles lepiti kokku ja mida tollal ka aktsepteeriti.
Aga ei – hiljem siiski NATO laienes itta. Sellega vihastati Venemaad.Tuletan meelde, et paljude NSV Liidu riiklike lolluste juures Hruštšov kinkis Vene NFSV koosseisus olnud Krimmi ära Ukraina NSV-le. See toimus 19. veebruaril 1954 – pärast Stalini surma ja isikukultuse lõppu. Põhjendus: Ukrainale tehtud ülekohtu heastamine. Koos Krimmi oblastiga sai Ukraina NSV faktiliselt ka Sevastopoli linna, mis juriidiliselt siiski kinnitamist pole leidnud. (1948. aastal eraldati Sevastopol Krimmi oblastist ja Sevastopolist sai Vene NFSV keskalluvusega linn.)
Ukraina viga oli see, et ta loobus külma sõja lõppedes oma tuumaarsenalist, mis oli Nõukogude Liidu ajal maailmas suuruselt kolmas. Vastavalt 1994. aasta Budapesti memorandumile demonteeris Ukraina oma tuumaarsenali ja sai Venemaalt vastutasuks lubaduse respekteerida Ukraina piire.
Eelkirutaja kirjutis on väga loogiline ainult ikka jälle tekib kahtlus,kui meenutada meie enda minevikku,kui suur osa holodomori juures oli ukraina kommunistidel endil ? Meil nagu on teada anti ette number ja kohalikud “täiesti omakasupüüdmatud aktivistid” hakkasid toimetama !
Tänaseks sõidavad suured isad mööda maailma ja korraldavad mokalaate maksumaksja raha eest samal ajal kui tuhanded elujõus mehed naised surevad !
Sõda sellepärast käibki et paljud riigid toetavad seda tapatalguteks vajaliku sõjamoonaga. Sõda polekski kui väljaspoolt ei ässitataks sest Ukraina juhtkond oleks jätnud kõik nag on ja poleks olnud Vnemaal sinna sisse tungida. Peasüüdlane on Biden kellel on Ukraina suhtes oma huvid ja peamine on Venemaa nõrgestamine ning ta kasutab selleks sõda Ukrainas. USA käsutusesolev NATO hakkas Venemaad ümbritsema, taheti ka Valgevenesse saata ja selleks suunati sinna hiljuti presidendiks üks naine aga see manööver ei läinud õnneks läbi.USA on pommitanud mitmeid riike ja uskuda et ta tunneb ukrainlastele kaasa oleks naiivne. Sõda oleks ammu lõppenud või poleks alanudki kui poleks olnud survet väljaspoolt. Zelinski oleks jätnud kõik nagu on ja täitnud nõude et tuleb jätta seal elavate venelaste ahistamine mida on tehtud 8 aastat peale verist ja ebaseaduslikku võimuvahetust Kiievis.