Lauri Laats, Riigikogu liige, Keskerakond
Täna sai teatavaks, miks koalitsioonikõnelusi sel korral sedavõrd kiivalt vaka all hoiti ning pidevalt kõigile osalistele sõnu peale loeti, et kes lekitab, peab vastutama. Küllap aga ei kardetud vastutust, vaid hoopis avalikkuse pahameelt selle eest, mis on ees ootamas. Ja ees ootamas on kohe nii palju, et Kaja Kallase hiljutised sõnad „valijate pahameel kindlasti tuleb“ omandavad hoopis uue tähenduse.
Esimene tähelepanek: Reformierakond pettis oma valijaid. Aastakümnete jooksul valitsemisest läbi imbunud reformierakondlased mängisid valimiskampaanias suurepärase partii pokkerit, kus lubati, et Eesti on kindlates kätes, maksukoormus ei kasva ning tugev majandus loob kodanikele jõukust ja vabadust. Sealjuures võluti kena näoilme ette ning räägiti Eesti eduloost kui oli juba selge teadmine, et riigikassa on kõmiseb tühjalt ja makse tõstmata sealset kaja (peegeldunud heli, mitte peaminister!) vaigistada ei saa.
Eesmärk pühitses aga abinõu ning nii tõid oravad pessa suure häältesaagi ning piisava arvu mandaate, et neid riigipiruka jagamisest ei saaks kõrvale jätta. Tulemus on nüüd käes: taaskord peaministriportfell ning suurema õigus väiksemaid partnereid jooksutada, nii nagu vaja. Aga just seepärast kuulub ka vastutus maksutõusude eest just Reformierakonnale. Muide, vahemärkusena tuleb tõdeda, et lause „Reformierakonna valitsus tõstab makse“, kõlab lausa uskumatult. Küllap sama uskumatult kõlab see ka nende valijatele.
Teine tähelepanek: Eesti 200 neutraliseeritakse täielikult. Valijatele lubatud pikk plaan ning uus arenguhüpe summutatakse ministeeriumite pikkades koridorides tehes plaane personaalriigireformiks, mis küll kõlab kenasti, aga sisuliselt saab energia mahalaadimise laadseks tööülesandeks. Ees ootab ka raske aeg, mis paratamatult igale eduloole kaasneb ehk uue reaalsusega kohanemine. Partei esimehe ebakindel positsioon seoses valitsusest väljajäämisega vaid süveneb ning poliitilised arveteklaarimised on saabumas – sest esimest korda on, mida jagada, on, mille pärast riidu minna. Alanud on pöördumatu protsess, kus Eesti 200 „uue tulija“ efekt lõppes ning sellest saab täiesti tavaline erakond suuremate ja väiksemate intriigidega.
Kolmas tähelepanek: sotsid loobusid valitsusse mineku nimel põhimõtetest. Praegu on isegi keeruline öelda, kas oma valijaid petsid rohkem reformierakondlased või sotsid, kuid mingil viisil ei saa nad olema tasakaalustaja rollis, nagu erakonna esimees koalitsiooniläbirääkimistele minnes ütles. Tegelikult on olukord isegi vastupidine, sest sotsiaaldemokraatlik roos saab selleks viigileheks, mis hakkab katma Eesti inimeste vaesumist.
Kahjuks tuleb tõdeda, et koalitsiooniläbirääkimised möödusid eebenipuust tornis, kus ei lastud end häirida hallist argipäevast. Vaatamata halbadele uudistele loodava valitsuse poolt, on pikk nädalavahetus vähemalt päikeseline: minge parem jalutama, see ei ole veel maksustatud.