Monika Haukanõmm (Keskerakond), Eesti Naisliidu esinaine ja Kesklinna linnaosa vanem.
Eesti pere heaolu mõõtkem üksikvanema järgi.
Lastetoetuste osas käib võistupakkumine. Aina suuremaid summasid lubada on lihtne, neid päriselt maksta ka sageli vajalik. Aga Eesti laste ja nende vanemate heaolus leidub pooltoone, mis on palju keerulisemad kui üks number. Need pooltoonid peituvad peredes, kus lapsevanemad on läinud eri teed ning neid ei ühenda omavahel enam muud kui laps ja palju lahendamata emotsioone.
Uus elatisraha süsteem viis vihma käest räästa alla
Sel aastal Eesti Naisliidu kongressi sisse juhatades tõin välja mitmeid sajakonna aasta vanuseid probleemipüstitusi, millele Naisliit on aja jooksul tähelepanu juhtinud. Üks neist nägi ette, et iga laps peaks saama kasvada oma isa majandusliku seisuse kohaselt. Kui kaugel me selle vana puudujäägi lahendamisega oleme?
Eelmise aasta algul kehtima hakanud uus laste elatissumma arvutamise kord lahendas ära pool probleemi ja tekitas juurde arvukalt uusi. See leevendas tõepoolest niisuguseid olukordi, kus suurest perest lahus elava vanema igakuise makstava summa arvutamiseks korrutati elatismiinimum lihtsalt laste arvuga läbi ning saadi number, mis ületas pahatihti selle vanema sissetuleku.
Paljud isad olid sunnitud selle tulemusena maksma oma lastele hüvitist suuremas summas kui kooselavas peres lapsevanem oma lapse kasvatamisse panustaks. Praegu on tõepoolest see valem veidi mõistlikum, võttes arvesse, et kahe lapse kasvatamine ei ole päris kaks korda kallim kui ühe lapse kasvatamine, sest mõned baaskulud on ka ühised.
Aga siit edasi tüüris see seadus kraavi. Keerukas valem üritas küll võtta arvesse rohkem asjaolusid kui eelmine, aga selle tulemusena läks lapse elatise miinimumsumma senisest oluliselt väiksemaks. Seda ajal, mil muud kulud liikusid tõusuteel.
Lisaks on uues seaduses veel klausel, kus lahuselava vanema makstavat hüvitist vähendatakse lapsega koos veedetud päevade võrra, kui ta viibib lapsega koos vähemalt nädala. Teoorias arusaadav. Praktikas tõlgendab liiga palju lahuselavaid vanemaid oma lapsega koosveedetud aega justkui mingi teenusena, mille tasu tuleb hinnakirja järgi elatisrahast maha arvestada. Sõltumata sellest, kas ta veetis lapsega koos need päevad, mil osteti ka talveriideid ja kooliasju.
Arvukates kohtusaalides toimuvad vaidlused, kus lahuselava vanema jaoks on elatisraha miinimum piiriks, millest ei tohi sentigi üle minna, ning kohtunik pärib elatist nõudvalt lapsevanemalt aru iga kulutuse kohta, mis on ülalpool virelemise standardit. Miks te ostsite lapsele ökotoitu? Kas uued saapad olid vajalikud? Miks te talle nii mitut erinevat ravimit soetasite, kui ta haigeks jäi? Miinimum, maksimum, soovituslik ja kohustuslik omandavad erinevates vaatenurkades imepäraseid tõlgendusi.
Ja kusagil on laps, kes seda kõike hoomab, sellest vaidlusest tükikesi kuuleb ning sellele enda maailmapilti ehitab. Ta teeb sellest lahingust eeldused, mida ta inimesena väärt on. Miinimum on loodud turvavõrguks, aga turvavõrk ei pea olema heal järjel pere jaoks standard, mida püüda. Kurb, kui seadus ja ka kohtuvõim teisiti arvavad.
Lahendused peavad töötama päriselus
Selge on see, et mitte ükski elatisraha arvutamise valem ei taga absoluutset õiglust. Selge on ka see, et elatisraha abil ei saa lahendada kõiki teisi arvukaid probleeme, mis lahkuläinud suhetega paratamatult kipuvad kaasnema. Lihtsalt see on mõnikord ainukeseks hoovaks, millega lahkuminekust kibestunud osapool veel oma endisele kaasale haiget saab teha. Ja seda kasutatakse isegi oma lapse kahjustamise hinnaga. Kui tahes jälk see mõte tundub, sellega peab seaduseid luues arvestama!
Aga kõige olulisem asi seaduse juures on see, et see eesmärgipäraselt toimiks. Elatisraha arvutamise viis peab tagama, et laps saaks hoolimata oma vanemate lahkuminekust kasvada mõlema vanema materiaalsel toel. Kahjuks lähtub ka uus elatisraha arvutamise kord pigem Eesti keskmisest kui sellest, milline on vanemate tegelik elatustase.
Vanemate sissetulekud peaksid lapse elatisraha arvestamisel olema üks põhiline tegur, aga praktikas kipub pigem olema vaid erandkorras käsitletav. Ja ka sissetuleku hindamine on järjest keerulisem olukorras, kus platvormitööd ja OÜ-tamine võimaldab sissetulekute suurusega mängida.
Aitab naiivsest õigusloomest. Tegeleme päris eluga!
Esiteks peab seadusest kaduma olukord, kus lapsega koos veedetud päevad saavad proportsionaalse rahalise väärtuse sõltumata sellest, kas sellel ajal midagi ka osteti. Ja teiseks peab kohtul olema võimalus ja tahe lapse vajadusi hinnates tema vanemate elatustaset reaalselt analüüsida.
Nii nagu Maksu- ja Tolliamet võtab inimeste elustandardi hindamisel aina enam arvesse mitte esitatud numbreid, vaid inimese reaalseid eluviise, peab ka kohus hakkama elatise arvutamisel arvesse võtma, missuguseid valikuid ja võimalusi oleks sellise elustandardiga vanemate laste puhul mõistlik eeldada.
Väga kahetsusväärsed on olukorrad, kus lapsest lahus elav vanem sõidab oma ettevõttele kuuluva luksusautoga kohtuistungile ning kehastub seal vallavaeseks, kelle poolt iga miinimummäära ületav euro oma lapse jaoks on inimõiguste rikkumine. Selliste vaidluste alla pannakse aga kohtutes advokaaditasudena tuhandeid eurosid sedasama raha, mille oleks võinud paigutada oma lapse heaolusse.
Kolmas probleem ongi see, et need ühe ja sama stsenaariumiga vaidlused kestavad ikka ja jälle, kuid ja aastaid. Kui lastekaitseametnikud on aktiivsed partnerid lapse hooldusõigusvaidlustes, siis elatisraha vaidlused on täiesti eraldi ning nendes on vanemad täiesti üksi. Sageli on majanduslikult vähemkindlustatud vanem teise poole advokaadi meelevallas, kelle eesmärk ongi lihtsalt ta õiguslikult ja moraalselt ära kurnata, ilma mingi eesmärgita õiglase lahenduseni jõuda.
Muidugi võib olla ka juhtumeid, kus lahusolev vanem maksab lapse eest üle miinimumi, ent last kasvatav vanem kasutab seda raha millekski muuks. Selle välistamiseks peavad olema aga teised mehhanismid kui lihtsalt lapsele ikka ja alati miinimum määrata.
Levinud on ka olukord, kus lahus elav vanem koonerdab elatisrahaga ning teeb samal ajal lapsele tema poolehoiu võitmiseks kalleid kingitusi, mida lapsega koos elav vanem endale lubada ei saa. Lapsega koos elav vanem on ummikseisus, sest õiglase elatise väljamõistmiseks peaks ta arvestama tuhandeid eurosid advokaatidele, mis muudaks selle mõttetuks. Ta peab rabelema, et lapsel oleks toit laual ja neelama alla lapse etteheiteid, miks temalt nii ilusaid kingitusi ei tule.
Palju on räägitud asutusevahelisest koostööst, täpsemalt selle puudumisest. Kas lahendus ei võiks olla see, et kohus määratleb lapsevanemate majandusliku seisu koos maksu- ja tolliametiga. Ehk siis, kes ei soovi oma lapsele õiglast elatisraha maksta, peab arvestama, et tema majanduskäitumine läheb seetõttu kindlasti ülevaatamisele.
Naiivsus läheb õigusloomes kalliks maksma
Kõigest ülaltoodust hoolimata võib siiski aeg-ajalt naiivsust eeldada, et kui tõsta lastetoetusi ning rakendada lapse pealt tema vanemale erinevaid maksusoodustusi, siis kõik lahkuläinud paarid ning nende uued kärgpered suudavad need sõbralikus harmoonias teineteisega ära jagada.
Loomulikult me rõõmustame kõik tublide perede üle, kes on saanud äsja kolmanda lapse ja paigutavad paigutuvad end iibe osas plusspoolele. Loomulikult on vajalik neid peresid toetada. Aga selleks, et niisugune pere saaks tekkida, peab iga naine oma kõige esimest last saades teadma, et isegi kui peaks juhtuma, et õnn lapse isaga osutub üürikeseks, siis ta saab hakkama. Vähim, mida riik saab selle heaks teha, on vältida olukordi, millesse absurdini kulgevad vaidlused on juba eos sisse kirjutatud. Nagu praegu.
Ükskõik, kas kohtus võidab lapse ema ja isa – laps kaotab juba hetkel, mil asi kohtusse jõuab!
Kasvõi obesega, aga Nõukogude kohus on karm ja õiglane!
kui seatakse kohustuseks, et sünnitaja peab märkima lapse isa nime dokumentidesse.
kes isa nime ei pane – pole ka paljulapseline perekond ja ei saa sooduspensionile; ei saa kõiki toetusi ning krt. järjekorrad KOV juures panevad eraldi järjekorda, eelisena saavad pered – kus on ema ja isa olemas ametlikult.
Eraldi juhused – viljatusraviga saadud lapsed, lesed või vanemlikud õigused äravõetud … jne.