Riigikogu loomakaitse toetusrühm avaldab toetust loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad ettepanekule tagada paremad kanade pidamistingimused Eestis. Eile ETV saates “Pealtnägija” avaldatud ülevaade Eesti puurikanalate olukorrast näitas šokeerivaid kaadreid elutingimustest, ruumikitsikusest, surnukspiinlevatest kanadest ning vigastustest, mis jäetakse ravimata.
“Paljudes riikides püütakse kanade puurispidamisest loobuda ning kasvatada kanu vabapidamisesüsteemides, näiteks õrrekanalates, vabapidamises või mahepõllumajanduslikus munatootmises, kus lindude heaolu on kõrgem,” kommenteeris Riigikogu loomakaitse toetusrühma esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “Oleme Riigikogu loomakaitse töörühmaga valmis ka omalt poolt välja tulema seadusandliku initsiatiiviga, kuidas tagada loomadele paremad tingimused, sest näeme kõrgemates lindude pidamisstandardites suuremat väärtust ka tarbijatele. Samas saame aru, et uute võimaluste tagamine saab ainult käia käsikäes riigi toetusmeetmetega, mis tähendab, et riik peabki selles valdkonnas teadlikult sellise suuna valima ning toetama ettevõtjaid, tagades sellega nende konkurentsivõimekuse ja taristu mitmekesistumise. Selle tulemusel jõuavad meie inimeste lauale kvaliteetsemad ja tervislikumad toiduained.”
Kanade puurispidamine on keelustatud Austrias, Taanis, Tšehhis ja arutelud käivad mitmes riigis. Kantar Emori 2023. aasta andmete põhjal ei toeta 77% Eesti elanikest kanade pidamist kitsastes traatpuurides. Seaduse järgi on kana kohta puuritootmises lubatud umbes A4 suurune pind, kuid “Pealtnägijas” avaldatud kaadritest selgus, et mitme suurtootja puhul ei tagata lindudele isegi mitte seda ala. Vabapidamissüsteemides, näiteks õrrekanalates saavad linnud liikuda erinevate tasapindade vahel ja nende heaolu on kõrgem võrreldes kitsa traatpuuri ruumikitsikusega.
Riigikogu loomakaitse toetusrühma kuuluvad Anastassia Kovalenko-Kõlvart (esimees), Helmen Kütt (aseesimees), Vadim Belobrovtsev, Züleyxa Izmailova, Mario Kadastik, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andrei Korobeinik, Hanah Lahe ja Tiit Maran.
MIKS neid üldse puurides peetakse??? KAS EESTIS ON AAD VÄHE ???
Kolhooside ajl peeti alati tohutusuurtes aedikutes. Võta heinamaa, pane kanad sinn, harivad ise maa üles, ii paiguta järgmisele kesale vms. Talvel aga on ju angaarid ja täispuhutavad hallid, kus neid pidada.Aga vaat- puuris kini kulub sööta vähem ja soojust-ei pea kütma niipalju.
Ainult õrtest ei piisa, ruumi peb olema ikka iga kana jaoks väga palju, et ta liikuda saaks nii et ei satyks teistele kanadele jalgu ja nad ei peksaks ja stressist ise endal sulgi välja ei kisuks. ÕNNETUD linnud les puuris, kitkuvad end ka ise sulgedest lagedaks, papagoid jt. KOSMOSEAJASTUL EI SAA NÜÜD KANU
INIMESEKSOLEMISELE VASTVALT PEETUD !!!
Mina igatahes ÜHTKI MUNA ENAM EI OSTA JA LIHA VASTKUKD LÄINUD.
EGA SIGADE JT. LOOMADE, KA KODUSPEETAVATE JÄNKUDE OLUKORD PAREM OLE EGA VEISTEL KUI TAPAMAJJA SATUVAD.
MUIDEKS, LIHA SISALDAB KÕIK NEED LOOMADE AHASTUSE JA HÄDA,ABITUSE
HORMOONIDE NÄOL, MILLE SISSE SÖÖME. Ei teagi mida süüa – SEENI ka pole
sest metsi raiutud nii palju ja kasvandustest seened ka vaid paar liiki ja mürgitatud samuti.SEENED VÕIVAD VALKUDE,AMINOHAPETE POOLEST EDUKALT LIHA ASENDADA KUI VAJALIKKE RASVU JUURDE VÕTTA.KUNSTLIHA PEAKSKI
PRAEGUSTE KOEKASVANDUSTE ASEMEL ASENDAMA MINGITE SEENEMASSIDEGA JA MAITSEAINETEGA. SEST KUDEDEST KASVATATAV KUNSTLIHA NÕUAB nn.”ALUSKANGAKS” MILLEL TEDA KASVATATAKSE VARSTI
SÜNDIVA VEISELOOTE SÜDAMEVERD !!! KUIDAS neid lehmi siis tapamajas käideldakse ei julge mõeldagi – keisrilõige narkoosita…jms.
ei kõlba näägutamine ega nunnutamine. Vaja on kodu- ja lemmikloomad riigistada.
Koduloomad on ette määratud mõrvamiseks ja ärasöömiseks. Sigu, veiseid, lambaid, kitsi, kanu, parte jpm ju ainult tapmiseks kasvatataksegi. Nende loomaväärseks eluks peaks nende elu üle jälgima loomakaitsjad. Raha neile tuleks loomakasvatajate kukrust. Nii jääb Kaja perele raha kuigipalju ülegi.
Lemmikloomadega on taoline lugu, et neid tohib hooldada anda ainult koos kindla lepinguga. Ning leping kohustab hooldajat kontrollile avama ukse ning näitama looma elutingimusi. Kui ei täida nõudeid, saab paksu trahvi.
Samuti vastutab hooldaja looma tervise ehk elu eest. On tema süüdi, kaotab ta 1. kord loomapidamise õiguse 5-ks aastaks, 2. korra järel saab ta loomavihkaja tiitli ning keeld oleks eluaegne.
Emasloomad, mis antakse välja, tuleb suguvõimetustada. Hooldada antavad loomad asuvad loomakodudes, mille eest tasuvad hooldajad.
Karistused peavad olema ülimalt karmid, et pärast 1. vahelejäämist kaoks igasugune isu looma hooldada võtta.
metsloomade jahipidamist korraldavad erireeglid. Nt kevadest suve lõpuni ei tohi pidada mingit jahti, v.a. ohuvältimisjaht üksikutele röövloomadele – huntidele. karudele, rebastele.
Mäletan et millegagi tuli välja Karabejnik aga see jäi lahjaks või ei kinnitatud sedagi.
Kui raha neile st.loomakaitsjatele tuleb loomakasvatajate kukrust, et nad teostaksid nende üle kontrolli, kaob kontroll sootruks. Sest RAHA TEEB LOLLIKS JA TAPAB SÜDAMETUNDE.
Ah et endine loomaaia direktor on ka riigikogu loomakaitserühmas.
Inimene on elukeskkonna vaenlane sest ta eirab loodusseadust.Seega on vajalikud seadused mis kaitsevad nii elus kui eluta loodust inimese röövelliku suhtumise eest.Ka kodu lindudele ja loomadele on õigus saada elatud loomulikus elukeskkonnas selleks oleks eeliststud just väike majapidamised.Suurfarmides on kohtreostus väga suur millega loodus enam hakkama ei saa