Toimetulekupiir on Eestis täna 200 eurot. Lapse puhul 240 eurot ja alates teisest täiskasvanust peres 160 eurot. Seega peaks näiteks kahe täiskasvanu ja ühe lapsega pere hakkama saama 600 euroga kuus.
See on summa, millest peaks piisama, et osta toitu, vajalikke ravimeid ja ilmakohaseid riideid-jalatseid, maksta kinni lapse huviharidus ja katta transpordi- ja sidekulud. See toimetulekupiir on ebaadekvaatne ja jätab hätta paljud vaesuse piirimail elavad pered.
Kui toetuda Statistikaameti andmetele, maksab minimaalne toidukorv 128 eurot kuus ja siin on muutus võrreldes eelmise aastaga +20%. Seda aluseks võttes jääks toimetulekupiirist teiste igapäevaste kulutuste tegemiseks üle 72 eurot kuus.
Ei pea olema majandusteadlane mõistmaks, et tänapäeval ei ole Eestis sellise rahasummaga võimalik ära elada. Piisab toidupoe külastamisest. Näeme ju kõik selgelt, et elukalliduse tõus mõjutab tugevalt paljusid peresid Eestis. Eriti valusalt puudutab see aga toimetulekuraskustes või selle piirimail olevaid inimesi – neid, kel pole sääste ja kes ei saa enam kulusid koomale tõmmata. Riik ei kavatse aga toimetulekupiiri enne 2025. aastat muuta.
Siinkohal on oluline märkida, et toimetulekutoetuse saajad ei moodusta homogeenset inimgruppi ja abivajajaks võib halbade asjaolude kokkulangemisel kujuneda pea igaüks. Toetuse saajad moodustavad läbilõike ühiskonnast: nende hulgas on kõige enam töötu pereliikmega peresid, seejärel lastega peresid, sh suuremas osas just üksikvanemaga peresid, ning neile järgnevad pensionäride ja vähenenud töövõimega inimestega pered.
Tallinna linn pöördus riigikogu sotsiaalkomisjoni poole ettepanekuga analüüsida ja hinnata toimetulekupiiri 2024. aasta eelarve raames, et abivajajate olukord jätkuvalt ei halveneks. Vastus sotsiaalkomisjonilt on aga üllatav.
Ehkki kirjast tuleb välja, et miinimumsissetulekute metoodika uuendamise protsessiga on algust tehtud, võtab sõnatuks järgnev lõik: „Viitate oma kirjas, et toimetulekutoetuse saajate arv kasvab. Sotsiaalministeeriumi andmete alusel on toimetulekutoetuse saajate hulk kasvanud ca 50% Ukraina sõjapõgenike arvelt.“
Tõsi, eelmisel aastal kasvas Tallinnas toimetulekutoetuse saajate arv üle nelja korra ja sealhulgas põhjusel, et paljud ukrainlased olid sunnitud sõja tõttu pagema oma kodudest. Need, kes asusid elama Eestisse, said Eesti Vabariigilt ajutise kaitse ja täiendava kaitse, on vajanud ka rahalist tuge toimetulekutoetuse näol.
Tänavu on põgenikevool oluliselt vähenenud, osa ukrainlasi on kas kodumaale tagasi läinud või Eestist edasi liikunud. Paljud on saanud töökoha ega saa enam toimetulekutoetust. Aga toimetulekutoetuse summad kasvavad jätkuvalt. Kui 2022. aasta 12 kuuga on seda toetust makstud summas 15 miljonit eurot ligi 11 000 Tallinna perele, siis tänavu 2023. aasta septembri seisuga on väljamakseid tehtud juba summas 14 miljonit eurot 6300 perele.
Kui 2022. aasta üheksa kuu vaates vajas toimetulekutoetust üks pere keskmiselt kolm korda, siis sel aastal juba viis korda. Samuti kasvas sel perioodil ka keskmine toetuse summa leibkonna kohta 1127 eurolt 2235 eurole ehk 1108 euro võrra.
Seega, leibkondade arv on tõesti vähenenud, aga nende abivajadus on sügavam ja süsteemsem. Tegelik olukord näitab, et need inimesed, kes veel eelmisel aastal said hakkama iseseisvalt näiteks pensionist või töövõimetushüvitisest, ei ela sellest sissetulekust sel aastal enam ära, sest juba toit maksab rohkem, rääkimata kõigest muust esmavajalikust.
Kahjuks ei taheta seda aga riigi tasandil märgata. Riigikogu sotsiaalkomisjon andis mõista, et enne 2025. aastat toimetulekupiir ei muutu. „Alustatud on miinimumsissetulekute metoodika uuendamise protsessiga, mis valmib 2025. aasta alguses,“ seisab riigikogu sotsiaalkomisjoni vastuses linna pöördumisele. Puudub ainult juhend, kuidas seniks pidevas hinnarallis toit lauale panna.