Lauri Laats, Riigikogu saadik
Hiljuti kosutas Reformierakond Eestimaa inimesi järjekordse sammuga teel Euroopa viie rikkama hulka. Nimelt otsustati tasuta ühistranspordi süsteemi lõpeta mine, millele sotsid ja Eesti 200 mõistagi vastu vaielda ei julgenud. Bussipiletite müümiseks loodetakse teenida 3-5 miljonit lisaraha, kuid samal ajal on Nordicas kaduma läinud pea 12 miljonit eurot.
Tasuta ühistranspordi kaotamine on poliitiline käik
Tasuta ühistranspordi oponendid kipuvad jutlustama, „kuidas küll paneks bussid käima, kui vaid sõitjaid oleks“. Sõitjad on aga juba kohal ja nad tulid just nimelt koos tasuta sõidusüsteemi loomisega, seda saab igaüks statistikaameti andmebaasist kontrollida. 2017. aastal sõitis maakonnaliinidel 14,9 miljonit reisijat, 2018. aastal 16,7 miljonit reisijat, 2019. aastal 23,8 miljonit reisijat.
Oluline on sealjuures meeles pidada, et tasuta bussisõit algas 2018. aasta 1. juulist, mis tõstis ka hüppeliselt – pea kahe miljoni sõitja võrra – maakonnaliinide kasutatavust. Pannes võrdlusesse 2017. ja 2019. aasta peaks olema erinevus igaühele märgata, sest maakonnaliinid said juurde pea 9 miljonit (!) sõitjat. Koroonapandeemia ning sellega kaasnenud piirangud andsid arusaadavalt ka tagasilöögi bussiliikluses, siiski jäädi oluliselt kõrgemale tasulise süsteemi perioodist: 2020. aastal 18,9 miljonit reisijat, 2021. aastal 18 miljonit reisijat. Möödunud aastal toimus märgatav tõus, mil maakonnaliine kasutas 22,2 miljonit sõitjat. Sõitude arv kasvas tänavu esimeses kvartalis 21 protsenti ehk 4,9 miljonilt sõidult möödunud aasta esimesel kolmel kuul 5,9 miljoni sõiduni tänavu samal perioodil. 2022. aasta teises kvartalis tehti 5 762 240 sõitu, tänavu aga 5 992 486. Kõnekad numbrid, isegi kui võtta arvesse, et kõik ühistranspordikeskused ei ole läinud tasuta sõidu pakkumisele üle.
Raske on uskuda, et kõik need lisandunud sõidud tehti pelgalt lõbu pärast. Ikka oli tegemist sõitudega, mis võeti ette asja eest ning tervele hulgale inimestele tekkis reaalne motivatsioon võtta vastu tööpakkumine, sest tööle kohale jõudmisele ei pidanud enam oma palgaraha kulutama. Sõitjate huvi on seega olemas, milles siis seisneb vaen tasuta ühistranspordi vastu? Tegelik põhjus tasuta ühistranspordi kallale minekus ning maainimeste nöörimises võib peituda hoopiski pragmaatilises poliittehnoloogias, millega soovitakse tühistada Keskerakonna tehtu
Tallinna tasuta ühistranspordi edulugu alates 2013. aastast on pakkunud kõneainet nii Euroopas kui ka kaugemal ning teinud meie poliitilistele oponentidele sellest alates omajagu meelehärmi. Tasuta sõit maakondlikel liinidel on samuti teenuse kasutajate seas kujunenud populaarseks ning ootuspäraselt ka üsna selgelt kinnistunud kui Keskerakonna täidetud lubadus, mis valitsust juhtides kindlakäeliselt ära tehti. Ühele poliitilisele jõule võib aga olla oponendi eduloo lõhkumine tähtsam kui enda lubaduste täitmine. Seda enam, et see tuleb tasuta kätte, mis sellest, et maainimeste heaolu hinnaga. Nii ei ole ka analüüsitud, millised kulud võivad lisanduda tasuta bussisõidusüsteemi lõhkumisega – kui palju lisandub seetõttu töötuid, kui paljud ettevõtted hakkavad pöördvõrdeliselt kannatama tööjõupuudust jne. On päris reaalne, et tasuta bussisõidu kaotamisega võib terve hulga inimeste jaoks muutuda töölkäimine rahaliselt kahjulikuks.
Eesti lennunduse needus
Novembrikuu algus tõi meieni uudise, kuidas riigile kuuluv lennukompanii Nordica on selle aasta kümne kuuga langenud pea 12 miljoni euroni ulatuvasse kahjumisse, mis tähendab järjekordset raputust niigi keerulises seisus riigi rahakotile. Tegemist ei olnud muidugi millegi ootamatu, vaid asjade paratamatu käiguna, mille saabumist võis ennustada. Üllatav on aga asjaolu, et ministeerium omaniku esindajana tundub asja suhtuvat siiski veel üsna pika meelega. Oleme olukorras, kus Nordica nõukogus oli aastaid konsultatsiooniettevõtte Knighthood esindaja ning nüüd saneerib, juhib ja nõustab sama ettevõte Nordicat hinnaga 190 000 eurot kuus. Samal ajal on Knighthoodi juhtfiguurid saanud Itaalias ametliku süüdistuse lennufirma Alitalia kuritegelikus pankrotti ajamises. Sellised asjaolud võiksid ja peaksid häirekellad helisema panema.
Tõenäoliselt oleks hiigelkahjumi valguses vajalik lõpetada eksperimendid lennunduses maksumaksja raha kasutades viisidel, nagu on seda seni tehtud. Septembris avaldas Riigikontroll oma aruande, milles kritiseeris Nordica tegevus ja juhtimist erakordselt tõsiselt, tsiteerin: „Riigikontroll osutab, et Nordica on näide selle kohta, kuidas riik ei tohiks talle kuuluvat äriühingut valitseda. Ettevõtte tegevus ja juhtkonna otsused ei ole püsivalt jälgitavad, sest hulk materjale puudub või pole säilinud.“ Lennukompanii kuulumine riigile ei tohi olla eesmärk omaette, vaid eeskätt tuleb leida lahendusi püsivate ja piisava sagedusega ühenduste tagamiseks. Näiteid, kuidas seda eesmärki täita, võib Euroopast ja maailmast leida mitmeid.
Mis aga puudutab välismaiste lennundusekspertide pidevasse importi – kas Tero Taskilat ja tema 33 000 eurost kuupalka mäletate – siis ka see tasuks nüüd mõneks ajaks ära lõpetada. Eestis on peale kasvanud terve hulk eksperte, kes suudavad adekvaatset nõu anda, mil viisil leida optimaalne lahendus vajalike igapäevaste lennuühenduste tagamiseks Euroopasse.
Vastutab maksumaksja
Täpselt nii, nagu varasematel kordadel, ei vastuta ka nüüd keegi selle eest, et märkimisväärne summa riigi raha on lennunduses katse-eksituse meetodil ära raisatud. Lihtsalt nenditakse, et riskid realiseerusid, aga ootused mitte ning arve selle õppetunni eest – millest mitte midagi tegelikult ei õpita – saab maksumaksja. Paratamatult saab sellest miinusmärgiga 12 miljonist aasta lõpuks veelgi suurem summa, mida oleks saanud kasutada hoopis mõistlikumalt, näiteks tasuta ühistranspordi süsteemi hüvanguks. Nüüd aga on see raha sõna otseses mõttes õhku haihtunud ning uhketest lennukitest pole vist suurt kasu oodata. Isegi tasuta bussi asemel ei kannata neid sõitma panna.
Ansip ju lubas meid viia 5-e rikkama riigi hulka aga viis hoopis 5-e vaesema hulka. .Taevas tule appi mitte midagi ei tehtud tema valitsemise ajal õigesti. Aga näee imet paljudel on see ükskõik ja valiti võimule jälle Reformierakond. Loomulikult pole sotsidel ega Eesti 200 poliitikutel mingit sõnaõigust. Aga nad ju teadsid seda kui ühinesid Reformierakonnaga valitsuses, teadsid ka seda et pole loota midagi head meie rahva jaoks aga ju oli võim ja paks rahakott tähtsamad kui meie rahva heaolu.
Hiljuti olid andmed, et Eesti oli koguni esimeseks tulnud!
Tõsi küll, kui kõige suurema inflatsiponiga riik jewrosojuuis.
.
Pole ka üllatav, kuna Lehtme on siiamaani vabaduses. Ning riiklikul tasemel tehakse lehtmet siiamaani.
Noh näide jälle kuidas uusokupandid maarjamaa rahvast lüpsvad. Nende nõustajate palgad jm arved.
Nagu oma riik ainult lumpanitest koosneks. Iga mees valigu omale meelepärane amet- mida oskab – ons tal hea laulukõri, tunneb tehnikat, valdab mootorsaage või oskab asju õieti hinnata ,juhtida. Ei pea kellegi oskusi üle tähtsustama
on pättide pool valitsuses olnud üleuputatud sadade miljonitega , kusjuures ühekordse 100 miljoni eur eest võiks kogu EV ÜT olla tasuta ja isegi linnadevaheline EV piires, 5 aastat! Ja normaalse tihedusega graafikud.
Tegelikult peaks olema Tallinn-Soome laevapiletid töölkäijatel olema 50% (mitte autole). Miks saarlastele on eraldi dotatsioon? Palju nad riigile sissetoovad , need saared? Ei toogi!
See oleks normaalne ja see tähendaks – et Soomes ei saaks mustalt tööl käia , oleks nõutav kehtiv Vero või see Kela kaart koos ID kaardiga pileti ostul. See oleks Eestile edaspidi kasuks(pension) ja Soomele maksud praegu. Samuti ei kannataks PEREDE elu, vähem lõhkumist.
Siis kaoks meil siin ka ära see rahapesemine – suured võrk või korvpallurite isad , kuidas oma poegade poputamiseks peavad töölisi nagu orjapalgal.