Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Riigikohtul on erakordne võimalus sõnastada usaldushääletuse piirid

Tänasel Riigikohtu istungil jäi Vabariigi Valitsuse esindaja esitatud seisukohtade põhjal mulje, et usaldushääletusega sidumise õigus on valitsuse jaoks piiramatu, ütles Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

“Valitsuse esindaja ütles, et see on valitsuse ainuotsus, millise sisu ja ajaraamiga peab eelnõu olema vastu võetud, mis on omakorda eelduseks usaldushääletusele. Seejuures Riigikogul kaasarääkimise võimalust justkui ei peaks olema, kui menetlus peaks venima või ei lähe kokku valitsuse poolt seatud eesmärkidega. Valitsuse esindaja isegi kahtles, kas sekkumise ja hinnangu andmise võimalus on ka Riigikohtul. See on selge märk, et tahetakse eirata võimude lahususe põhimõtet,” lausus Anastassia Kovalenko-Kõlvart ning avaldas imestust, et valitsuse üleolev suhtumine on liikunud juba ka Riigikohtu saali.

“Riigikohtul on praegu erakordne võimalus panna usaldushääletusele piirid,” jätkas ta. “Siiani on kehtinud põhimõte, et usaldusküsimust saab kasutada ummikseisu lahendamiseks ja juhul, kui eelnõu vastuvõtmine on valitsuse hinnangul tema poliitika elluviimiseks vältimatu. Näen vajadust, et tavapärase menetlusprotsessi järgmiseks ja sisulise debati pidamiseks peaks Riigikohus selgemalt lahti kirjutama, mida tähendab poliitika vältimatu elluviimise vajadus ning millistel juhtudel on eelnõu usaldushääletusega sidumine vältimatu.”

Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul kasutas valitsus eelmisel aastal usaldushääletuse võimalust koguni 21 korral, mis näitab selgelt, et erakorralisteks olukordadeks mõeldud lahendus on muutunud teerullipoliitika lahutamatuks osaks. “On lubamatu, et valitsus seab parlamendile eelnõude menetlemisel ajaraamid ning kui menetlus venib pikemaks, viiakse eelnõu koheselt usaldushääletusele. Seadusandja roll on pidada debatti, teha eelnõu sisuliselt paremaks ja kaasata selleks vajadusel erinevaid huvigruppe. Võimalik, et siis oleks tähelepanu pööratud ka sellele, et Riigikohtu menetleda olev seadus on lisaks protseduurilistele rikkumistele ka sisuliselt põhiseadusvastane. Viimasele viitas tänasel kohtuistungil ka õiguskantsler,” märkis Keskerakonna saadik.