Töötutoetuste kärpimine seab töötud veelgi raskemasse olukorda

Andrei Korobeinik, Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees (Keskerakond)

Valitsus on otsustanud kärpida töötutoetusi ligi veerandi võrra ning viia nende maksmine riigieelarvest Töötukassa eelarvesse. See otsus vähendab riigieelarve kulusid umbes 60 miljoni euro võrra, kuid suurendab Töötukassa kulusid ligi 45 miljoni euro võrra ning paneb omavalitsustele täiendavaid kohustusi. Majandusminister Erkki Keldo põhjendab muudatusi sooviga vältida toetuste dubleerimist ja lihtsustada töötushüvitiste süsteemi.

Uue plaani kohaselt kaob senine töötutoetus ning selle asemele luuakse baasmääras töötuskindlustushüvitis, mis moodustab 50% eelmise aasta miinimumpalgast. Suur osa tänastest töötushüvitiste saajatest liigub aga toimetulekutoetuse saajate hulka. Kuid kas see reform tõesti teenib meie ühiskonna huve?

Haigete ravimine kallineb

Peamine probleem seisneb selles, et töötutoetuste kärpimine halvendab paljude töö kaotanud inimeste majanduslikku olukorda. Kodanikud, kes ei kvalifitseeru uuele baashüvitisele — näiteks need, kes on olnud hõivatud lapse kasvatamise või õppimisega — jäävad nüüd töötutoetusest ilma.

Nemad saavad loota vaid toimetulekutoetusele, mis on täna selgelt ebapiisav ja raskesti kättesaadav. Toimetulekutoetuse piinlikult madalad määrad on eraldi probleem — Reformierakonna valitsemise ajal oleme näinud rekordilist inflatsiooni, kuid mitte toimetulekutoetuse summa kasvu. Täna saab toimetulekutoetuse saaja osta veerandi võrra vähem toitu kui enne Reformierakonna võimule tulekut, absoluutses vaesuses elavate inimeste arv on jõuliselt kasvanud.

Väga oluline muudatus on ka see, et paljud Eesti elanikud jäävad muudatuste tulemusel ravikindlustuseta. See puudutab nii baasmääras töötuskindlustushüvitise saajaid kui ka neid, kes hakkavad nüüd toimetulekutoetust saama. Nende jaoks muutub arsti vastuvõtt tasuliseks ning võib kindel olla, et seda raha neil üldjuhul ei ole. Reformierakonna mõte on nagu ikka, säästa raha vaesemate inimeste arvelt, kuid antud juhul säästuajal on oodata hoopis riigikulude kasvu.

Kui inimene lükkab arstivisiidi edasi, mille tagajärjel satub ta ilmselt erakorralisse vastuvõttu, läheb tema hilinenud ravi riigile väga kalliks maksma. Psühhoterapeudi uks jääb töötule suletuks, niigi madalast hambaravihüvitisest jääb ta ilma, vähiuuringule õigel ajal ei pääse… Tööealine inimene kaotab tervist, riik saab maksumaksja asemel eluaegse toetuse saaja. Selline “pikk plaan” ei tundu mõistlik.

Samuti tuleb arvestada, et töötutoetuse kaotamine vähendab inimeste motivatsiooni end Töötukassas arvele võtta. Kui töötud ei näe otsest kasu Töötukassaga liitumisest, võivad nad jääda tööturuteenustest ja -toetustest ilma. Muuhulgas ei pääse nad Töötukassa korraldatud seminaridele, ei saa õppetoetust kvalifikatsiooni parandamiseks või uue eriala omandamiseks ning jäävad ilma töönõustamisest. See suurendab pikaajalise töötuse riski ning võib viia sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse süvenemiseni. On väga küsitav, kas reform tõesti väldib töötuslõksu, nagu minister Keldo väidab. Piisava toetuse puudumine võib hoopis vähendada inimeste võimet aktiivselt tööd otsida, mis viib tööturu stagnatsioonini ja avaldab negatiivset mõju kogu majandusele.

Täna oleme taas olukorras, kus valitsus võtab vastu otsuse, mis ründab kõige nõrgemaid ja surub Eesti majandust alla. Lisaks inimeste toimetulekule on löögi alla sattunud ka omavalitsused, mis on viimastel aastatel pidevalt olnud valitsuse rünnaku all. Omavalitsuste kohustuste lisamine on viimasel ajal väga tavaline praktika, kuid kaasas käiv lisarahastus jääb üldjuhul ebapiisavaks.

Tuletagem meelde kasvõi hooldereformi, mis jättis hätta väga mitmed omavalitsused. Ka praeguse reformiga planeerib valitsus täiendava 1,7 miljoni euro eraldamist aastas toimetulekutoetuse kulude katmiseks omavalitsustele, kuid see ei pruugi olla piisav tegeliku vajaduse rahuldamiseks. See võib viia olukorrani, kus abivajajad jäävad jälle külma kätte.

Töötuskindlustusmaksed tõusevad?

Probleem tekib tõenäoliselt ka Töötukassa enda eelarvega, sest kulud on tugevas kasvutrendis, kuna valitsuse majanduspoliitika tõttu kasvab töötuse määr pidevalt. Üsna pea võib see viia töötuskindlustusmaksete tõusuni. See mõjutab otseselt kõiki töötajaid ja tööandjaid, suurendades nende maksukoormust ajal, mil majanduslik ebakindlus on niigi suur. Maksud kasvavad iga päevaga ja Eesti riik on regionaalses konkurentsis juba kaotanud nii Leedule kui Lätile.

Töötukassa reformi probleemsetele kohtadele on tähelepanu juhtinud sisuliselt kõik osapooled, sealhulgas Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Töötukassa ise. Eksperdid on rõhutanud, et reform halvendab töötute olukorda ja suurendab sotsiaalset ebavõrdsust Eesti ühiskonnas. Kokkuvõttes võib öelda, et valitsuse plaan kärpida töötutoetusi ja suurendada töötukassa koormust seab paljud töötud veelgi raskemasse olukorda. See ei ole lahendus, mis toetaks meie ühiskonna haavatavamaid liikmeid või aitaks kaasa majanduse taaskäivitamisele.

Kutsun valitsust teerullipoliitika asemel jätma ruumi konstruktiivseks debatiks ja Töötukassa reformi uuesti läbi vaatama, arvestades sotsiaalpartnerite ja ekspertide seisukohti. On vaja leida tasakaalustatud lahendus, mis tagab töötutele piisava toe, säilitab Töötukassa rahalise jätkusuutlikkuse ega suurenda kohalike omavalitsuste koormust. Ainult nii saame tagada, et Eesti on hooliv ja õiglaselt toimiv riik kõigi oma kodanike jaoks.