Statistikaameti poolt neljapäeval avaldatud andmetel kahanes Eesti tööstustoodang oktoobris eelmise aastaga võrreldes 1,1 protsenti, sealhulgas töötlevas tööstuses 1,4 protsenti; et töötlev tööstus on endiselt Eesti suurim majandusharu, siis SEB kinnitusel on tegemist halva uudisega riigi majanduse jaoks tervikuna.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor märkis, et kuigi töötleva tööstuse tootmismahud on näidanud tänavu enamus kuudel kasvutrendi, siis ei ole olukord tervikuna kindlasti veel hea. “Võrreldes kriiside-eelse 2019. aasta keskmisega on tootmismaht toonasest tasemest umbes viis protsenti madalam. Veelgi suurem on mahajäävus tööstuse jaoks tippaastaks jäänud 2022. aastaga. Peamiselt on töötleva tööstuse mured olnud seotud kõrgete intressimäärade nõudlust pärssiva mõjuga põhjamaades. Kuigi sealne ehitusturg näitab esimesi elavnemise märke, siis ei ole olulist pööret paremuse suunas ilmselt oodata ka 2026. aastast,” ütles Nestor.
Teisalt on Nestori sõnul keerulised ajad aidanud tööstusettevõtetel pöörata senisest rohkem tähelepanu tootmise efektiivsusele, mis peegeldub ka viimastest SKP numbritest, kus töötleva tööstuse tulemused näitasid olulist lisandväärtuse suurenemist.
Eamets: töötleva tööstuse kehv tulemus oktoobris teeb murelikuks
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõdeb, ettöötleva tööstuse kehv tulemus oktoobris teeb murelikuks.
Statistikaameti värske ülevaate kohaselt kahanes töötleva tööstuse toodang juba teist kuud järjest. Kui septembris oli langus aasta lõikes -0,7 protsenti, siis oktoobris -1,4 protsenti.
“Töötlev tööstus moodustab kogu SKP lisandväärtusest 12,5 protsenti. See tähendab, et neljanda kvartali SKP kasv võib tulla tagasihoidlikum kui me võibolla algselt eeldasime. Kui kahe viimase kuuga mingit imet ei juhtu ja tööstussektor kasvule ei pööra,” märkis Eamets.
Tema sõnul teeb murelikuks ka see, et välisnõudlus ei ole nii kiiresti taastunud, kui seda vaja oleks. “Eksport vähenes aasta võrdluses 2,2 protsenti. Kui eksport ei kasva, siis ei ole ka kasvu terves majanduses, sest siseturg ei ole Eestis nii suur, et kogu majandust jätkusuutlikule kasvule vedada,” lisas Eamets.