Kuigi Eesti miinimumpalk ei ole eurodes vaadates Euroopa Liidu kõige madalam, jääb selle tegelik ostujõud hinnatasemeid arvestades ELi viimaseks, kirjutab Postimees.
Eurostati andmetel oli 2026. aasta 1. jaanuari seisuga riiklik miinimumpalk kehtestatud 22 Euroopa Liidu riigis. Viies riigis – Taanis, Itaalias, Austrias, Soomes ja Rootsis – riiklik miinimumpalk puudub.
Eesti miinimumpalk oli selle aasta alguses 886 eurot kuus, mis paigutab Eesti eurodes mõõdetuna küll madalama palgaga riikide hulka, kuid mitte päris viimaseks.
Olukord muutub aga oluliselt siis, kui arvesse võtta riikide hinnatasemeid ja võrrelda miinimumpalku ostujõu alusel.
Kui miinimumpalgad väljendada ostujõu standardi PPS (Purchasing Power Standard) järgi , mis korrigeerib palgad vastavalt elukallidusele, on Eesti näitaja Euroopa Liidus madalaim.
Eurostati andmetel ulatus Eesti miinimumpalk 2026. aastal 886 PPS-ini kuus. Ainsana jäi Eestiga samasse rühma Läti, kuid isegi seal oli ostujõud Eestist kõrgem.
Kõrgeim oli miinimumpalk ostujõu järgi Saksamaal, kus see küündis 2157 PPS-ini kuus. See tähendab, et Saksamaa miinimumpalga ostujõud on ligi 2,4 korda suurem kui Eestis.
Suured käärid eurodes, väiksemad ostujõus
Eurodes mõõdetuna oli Euroopa Liidu kõrgeim miinimumpalk 4,4 korda suurem kui madalaim. Hinnatasemeid arvesse võttes need erinevused küll vähenevad, kuid Eesti jääb ka selles võrdluses selgelt tahapoole.
Ostujõu järgi jagunevad ELi miinimumpalgaga riigid kolme rühma. Kõrgeima, üle 1500 PPS-i ulatuva miinimumpalgaga rühma kuuluvad Saksamaa, Luksemburg, Holland, Belgia, Iirimaa, Prantsusmaa, Poola ja Hispaania.
Keskmisse rühma, kus miinimumpalk jääb vahemikku 1000–1500 PPS-i, kuulub enamik Kesk- ja Lõuna-Euroopa riike. Alla 1000 PPS-i jäävad vaid kaks riiki – Läti ja Eesti.
Võrreldes 2025. aastaga on pilt Eesti jaoks muutunud veelgi ebasoodsamaks. Slovakkia, Bulgaaria ja Tšehhi miinimumpalgad on ostujõu järgi tõusnud üle 1000 PPS-i piiri, jättes Eesti ja Läti ainsateks riikideks, kus miinimumpalga ostujõud jääb alla selle taseme.
See tähendab, et kuigi mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid on hinnatasemeid arvestades oma madala palga positsiooni parandanud, ei ole Eesti suutnud sammu pidada. Reaalses elukalliduse kontekstis on Eesti miinimumpalgaga töötaja ostujõud Euroopa Liidus kõige nõrgem.
BNS