Tallinna Linnavolikogu kiitis heaks pealinna 2026. aasta eelarve, mille kogumahuks on 1,32 miljardit eurot. Uue algatusena alustab Tallinn alates septembrist 2026 koduse lapse toetuse maksmist. Opositsiooni muudatusettepanekud, mis nägid muuhulgas ette ka eakate ja perede toetuste kärpimist, Tallinna Linnavolikogus toetust ei leidnud.
Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Kairet Remmak-Grassmanni sõnul keskendub Tallinn 2026. aastal eestikeelsele õppele ülemineku jätkamisele ning elanike toetamisele. „Meie eesmärk on tagada kõigile lastele, olenemata nende emakeelest, võimalus omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Lisaks toetame peresid, suurendades õppeaasta alguse toetust, et kooliaasta algus ei tooks suurt lisakoormust. Samuti pakume peredele tuge suurendades sünnitoetusi ja uudse algatusena toetades ka neid vanemaid, kes soovivad pooleteise kuni kolmeaastase lapsega veel kodus olla,“ rääkis Kairet Remmak-Grassmann.
Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe sõnul ei unusta Tallinn ka eakaid, kelle toimetulek on tänu riigis tehtud otsustele oluliselt halvenenud. „Me pakume eakatele tuge ja kindlustunnet, suurendades pensionilisa ning taastades üksi elavatele eakatele mõeldud abipakid,“ ütles Remmak-Grassmann ning lisas, et linnaeelarve sisaldab toetusi ka eakate tegevust toetavatele ühendustele nagu Tallinna Pensionäride Ühendus, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit ning Vanurite eneseabi- ja nõustamisühing. „Me ei saa ega tohi unustada neid, kelle kogemused ja tarkus rikastavad ühiskonda ja kes väärivad väärikat vanaduspõlve.“
Opositsioon esitas pealinna eelarvele 71 muudatusettepanekut, mis nägid ette ka mitmete peredele ning eakatele suunatud meetme ja toetuse kärpimist. „Sisuliselt sooviti nende ettepanekutega piirata eakate võimalusi olla ühiskondlikult aktiivsed ja muuta nende rahaline toimetulek veelgi keerulisemaks. Perede puhul oleks toetuste vähenemine aga tähendanud suuremat survet igapäevasele toimetulekule,“ rääkis Remmak-Grassmann kriitiliselt ning lisas, et eakaid ja lapsi tuleb toetada, sest lapsed on meie tulevik ning eakad on need, kelle panuse ja pühendumuse eest peame olema tänulikud. „Täiendav toetus on seejuures vähim, mida saame nende heaks teha.“
Sotsiaalhoolekande valdkonna tegevuskuludeks on linnaeelarves planeeritud kokku 140,4 miljonit eurot. Alates 2026. aastast suurendatakse Tallinna pensionäridele hinnatõusu kompenseerimiseks makstavat ühekordset toetust 250 euroni. Kooliaasta algus toob pere-eelarvesse lisakulusid, mistõttu maksab Tallinn kuni 19-aastastele õppuritele õppeaasta alguse toetust. Esimesse klassi astuja toetus tõuseb järgmisest õppeaastast 320 eurolt 500 euroni ning teise ja kõrgemasse klassi minevate laste õppeaasta alguse toetus 100 eurolt 150 euroni. Selleks on 2026. aasta eelarvesse kavandatud 8,6 miljonit eurot. Arvestades elukalliduse kasvu ja vajadust peresid toetada juba lapse esimestest elupäevadest, suurendatakse alates 2026. aastast laste sünnitoetuse määrasid. Ühe lapse sünni korral on toetus 1000 eurot, kaksikute korral 3000 eurot ning kolme ja enama lapse korral 10 000 eurot. Uue algatusena alustab Tallinn alates septembrist 2026 koduse lapse toetuse maksmist, et pakkuda lisatuge peredele, kes kasvatavad pooleteist kuni kolmeaastast väikelast koduses keskkonnas ega kasuta lasteaia- või lastehoiuteenust. Jätkatakse ka eralastehoidude toetamist.
Täielikuks üleminekuks eestikeelsele haridusele on Tallinn riikliku tegevuskava kõrval kavandanud mitmed täiendavad meetmed. Need hõlmavad juhtide ja õpetajate toetamist ülemineku elluviimisel ja seaduses nõutud kvalifikatsiooni saavutamisel, didaktiliste ja keeleliste koolituste pakkumist, sobiva õpikeskkonna loomist, vajalike õppematerjalide ja -keskkondade kättesaadavuse tagamist ning tsentraalset värbamistuge haridusasutustele. Täiendavalt toetatakse üleminekuklasse 1.–4. ja 5.–6. ning alustatakse 7.–9. klasside toetamist. Lisaks võimaldatakse koolidesse täiendavaid abiõpetajaid ning jätkatakse projektiga „Spetsialist õpetajaks“. Tallinna Õppenõustamiskeskusesse luuakse täiendavad tugispetsialistide kohad, et parandada keelelist tuge eestikeelsele õppele üleminekul. Eestikeelsele õppele üleminekuks on linnaeelarves kokku kavandatud 10,2 miljonit eurot.
Volikogule esitatud linnaeelarve kogumaht on 1,32 miljardit eurot, mis on 14 miljonit eurot ehk 1,1 protsenti enam kui 2025. aasta täpsustatud eelarves. Tegevuskuludeks on eelarves kavandatud kokku 1,1 miljardit eurot ning investeerimistegevuseks on eelnõus ette nähtud 195,6 miljonit eurot. Tegevuskuludest on suurima osakaaluga haridusvaldkonna kulud, mis moodustavad kulude kogumahust 42%. Tulude üldmahuks kavandatakse 1,2 miljardit eurot.