Samal ajal kui meie naaberriigid Läti, Leedu ja Poola astuvad otsustavaid samme oma inimeste ja ettevõtete kaitseks, on Kristen Michali juhitav valitsuskoalitsioon võtnud sisse mugava asendi – pea on liiva alla peidetud ja rahva murehüüded summutatakse poliitilise ülbusega. Riigikogu rahanduskomisjoni värske otsus mitte toetada diisliaktsiisi langetamist on sülitamine näkku nii transpordisektorile kui ka igale Eesti perele, kelle toidukorv kallineb iga päevaga.
Eesti transpordi-, logistika- ja kütusesektori esindusorganisatsioonid esitasid sel nädalal valitsusele viimase hädahüüde: langetage diislikütuse aktsiis ajutiselt Euroopa Liidu miinimumtasemele (330 eurot 1000 liitri kohta). See pole ettevõtjate kapriis, vaid puhas ellujäämisküsimus. Täna kurname me oma ettevõtteid 428-eurose aktsiisiga, samal ajal kui Poolas ja Lätis on hinnad tänu riigi sekkumisele märgatavalt soodsamad.
Valitsus toidab inflatsiooni oma kätega
On elementaarne majandustõde, et diislikütuse hind on kogu meie elukalliduse vundament. Kui kütus on kallis, kallineb logistika. Kui kallineb logistika, tõusevad hinnad tööstuses ja põllumajanduses. Ja kus see kõik lõpeb? Ikka meie poelettidel, kus tavaline inimene peab sooduspakkumiste vahel laveerides valima, kas osta piima või leiba.
Nagu näitas hiljutine SEB uuring, hoiavad eestimaalased kokku juba toidu ja tervise arvelt. Valitsus aga, selle asemel et inflatsioonile pidurit tõmmata, hoiab kramplikult kinni kõrgetest aktsiisidest. See on küüniline ringmäng: riik nuumab end kõrgete kütusehindade pealt laekuva käibemaksuga, samal ajal kui rahvas vaesub.
Naabrid hoolivad, meie koalitsioon mitte
On piinlik vaadata, kuidas Läti ja Leedu valitsused suudavad kriisiolukorras reageerida ja oma majandusruumi kaitsta, kuid Eesti valitsus laiutab vaid käsi. Transportöörid on sunnitud tankima piiri taga, mis tähendab, et Eesti riigieelarve jääb ilma nii aktsiisist kui käibemaksust. Me oleme seda filmi varem näinud aastatel 2016–2018 ja tundub, et Reformierakond ei õpi oma vigadest kunagi.
Ettepanek langetada aktsiisi vaid kolmeks kuuks, et leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud hinnashokki, hääletati rahanduskomisjonis koalitsiooni poolt külmavereliselt maha. Väited, nagu kahjustaks see riigieelarvet, on lihtsalt vale. Kõrge kütusehind toob riigile tänu käibemaksule sisse plaanitust rohkem tulu – see lisaraha tulekski suunata aktsiisi langetamisse, et hoida Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Millal saabub riigimehelikkus?
„Küsimus on selles, kas Eesti riik on valmis kaitsma oma ettevõtete konkurentsivõimet,“ küsis Eesti Transpordikütuse Ühingu tegevjuht Krista Maria-Alas. Vastus rahanduskomisjonist oli selge ja valus: „Ei.“
Kesknädal küsib: kelle huvides see valitsus üldse tegutseb? Kui ei kuulata sektori eksperte, kes on koondunud ühispöördumisse (ERAA, ELEA, Autoettevõtete Liit jpt), ega hoolita inimeste toimetulekust, siis kellele seda riiki juhitakse? Poliitiline dogma ei tohi olla tähtsam kui rahva heaolu. On aeg lõpetada Exceli-tabelite kummardamine ja hakata tegema otsuseid, mis aitavad Eesti majandusel vee peal püsida.
Härra peaminister, kütusehind ei ole luksuskaup – see on Eesti elu vereringe. Ärge laske sellel känguda!
Kn
[…] post Stenbocki majas on kõrvad lukus: Valitsuse jäikus kütuseaktsiisi osas lükkab Eesti majanduse kur… appeared first on […]
Meid päästab vaid valitsuse vahetus ja iseseisvus ilma liiduta. Aga ehk valitsuskoalitsiooni liikme ei oska meie riigi heaks midagi teha või kõik on nii rappa läinud et ei tea enam kuidas meie riiki päästa. Muidugi on ka see võimalus et neid huvitab vaid enda heaolu ja Brüsselis ka ollakse sellega rahul sest meie valitsus täidab kõiki nende nõudmisi kas need sobivad meile või mitte. Me pole iseseisvad.
Kesikunärakad ei tohiks riigi raha juurde pääseda.