Eesti Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart saatis riigikontrolörile pöördumise, milles palub anda hinnang Eesti Energia otsusele müüa riigi 30 aasta põlevkivivaru kaevandamisõigus ilma avaliku arutelu ja ametliku tehingu hinda avalikustamata erafirmale.
“Keskerakonna hinnangul on tegemist strateegiliselt kahjuliku otsusega, mille puhul on põhjendatud kahtlused nii põhiseaduslike põhimõtete järgimise, läbipaistvuse kui ka riigi vara tegeliku väärtuse kaitse osas. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5, mille kohaselt on Eesti loodusvarad rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult,” lausus Mihhail Kõlvart. “Tegemist on otsusega, mille tulemusel loobus riik kahest kolmandikust kaeveväljast, mille maht ulatub hinnanguliselt enam kui 100 miljoni või enama tonnini ning mille kasutamine tagab põlevkiviõlitööstusele toorme kuni 30 aastaks. Tehing avaldab märkimisväärset mõju Eesti energiajulgeolekule.”
“Viru Keemia Grupi juht ütles neljapäeva õhtul meedias, et tehingu hind oli 15 miljonit eurot, kuid mingil põhjusel keeldutakse ametlikke dokumente avalikustamast,” jätkas Mihhail Kõlvart. “Avalikkuses on aga kõlanud hinnangud, et sellise mahuga põlevkivivaru väärtus võib ulatuda miljarditesse eurodesse, mis paneb küsima, kas riigi vara käsutati turutingimustele vastavalt. Märkimist väärib asjaolu, et tehing ei leidnud kajastust Eesti Energia aastaaruandes.”
Keskerakonna juhi hinnangul tekitab küsimusi ka Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil kõlanud fakt, mille kohaselt võis Eesti Energia kaevandada Uus-Kiviõli maardlas neli miljonit tonni aastas, kuid uue loa järgi kasvas maht kümne miljoni tonnini. Vahetult pärast muudatuse tegemist müüs riigiettevõte 2049. aastani kehtiva keskkonnaloa Viru Keemia Grupile.
“Eesti Energia nõukogu esindajad on kinnitanud, et valitsuse liikmed polnud Uus-Kiviõli kaevandusõiguse tehingust teadlikud ning neid sellest tehingust ei teavitatud. Samas on lobipäevikust nähtav, et eelmise kahe aasta jooksul on Kliimaministeeriumil toimunud VKG-ga 17 lobikohtumist ning nendest on osa võtnud ka energeetikaminister Andres Sutt ja endine kliimaminister Yoko Alender. Tekivad õiguspärased kahtlused, et Reformierakonna juhitav valitsus oli tehinguga kursis,” sõnas Mihhail Kõlvart.
Muuhulgas palub Keskerakond riigikontrolöril hinnata võimalikke õiguslikke või halduslikke meetmeid, mille abil oleks võimalik tehingu mõju leevendada, tingimusi ümber hinnata või vajadusel otsus tagasi pöörata.
Pöördumine seoses Uus-Kiviõli kaevandusõiguste müügiga
Lugupeetud riigikontrolör Janar Holm
Eesti Keskerakond pöördub Teie poole seoses riigiettevõtte Eesti Energia ning selle tütarettevõtte Enefit Industry otsusega loovutada Uus-Kiviõli põlevkivi kaevandusõigused ettevõttele Viru Keemia Grupp (VKG).
Tegemist on otsusega, mille tulemusel loobus riik kahest kolmandikust kaeveväljast, mille maht ulatub hinnanguliselt enam kui 100 miljoni tonnini ning mille kasutamine tagab põlevkiviõlitööstusele toorme kuni 30 aastaks.
Eesti Keskerakond peab vajalikuks rõhutada, et vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 on Eesti loodusvarad rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Põlevkivi kui strateegilise maavara käsitlemine ning selle kasutusõiguse loovutamine ei saa olla pelgalt äriotsus kahe ettevõtte vahel, vaid peab lähtuma avalikust huvist, riigi pikaajalisest energiajulgeolekust ning läbipaistvast ja kaalutletud otsustusprotsessist. Tekib põhjendatud küsimus, kas käesoleval juhul on seda põhiseaduslikku kohustust järgitud.
Oluline on rõhutada, et Eesti Energia võitles sama kaevandusõiguse eest aastaid kohtutes kuni Riigikohtuni välja, mille tulemusel jõuti kokkuleppeni, et riigiettevõttele jääb õigus kahele kolmandikule Uus-Kiviõli kaevandusest. Seda enam tekitab põhjendatud küsimusi, millise analüüsi ja pikaajalise strateegia alusel otsustati sellest varust nüüd loobuda.
Eesti Keskerakonna hinnangul on tegemist Eesti inimeste jaoks strateegiliselt kahjuliku tehinguga. Tehing võib olla ka majanduslikult kahjulik riigiettevõttele. Riigi esindajana tegutsenud Eesti Energia on sisuliselt loovutanud strateegilise varu, mis oli oluline osa Eesti järgmiste aastakümnete energiajulgeolekust. Seejuures ei ole selge, kes otsuse langetas, milline oli tehingu tegelik rahaline maht ja millisel õiguslikul alusel see toimus. VKG juht Ahti Asmann ütles meedias, et tehing maksis 15 miljonit, seejuures ametlikke dokumente on keeldutud Riigikoguga jagamast. Samuti pole tehing kajastatud Eesti Energia aastaaruandes.
Kuigi peaminister Kristen Michal on põhjendanud otsust vajadusega hoida tööhõivet ja vähendada keskkonnakoormust, ei vasta see küsimusele, kas riigi pikaajalised strateegilised huvid on olnud piisavalt kaitstud. Samuti ei saa pidada piisavaks selgitust, et tegemist oli üksnes keskkonnaloa võõrandamisega, kuna selle loa kaudu antakse sisuline kontroll strateegilise maavara kasutamise üle.
Lisaks tekitab tõsiseid kahtlusi asjaolu, et tehingu hinda ei ole avalikustatud. Avalikkuses on kõlanud hinnangud, et sellise mahuga põlevkivivaru väärtus võib ulatuda miljarditesse eurodesse, mis seab küsimärgi alla, kas riigi vara käsutati turutingimustele vastavalt.
Samuti on tõstatatud küsimus, kas Eesti Energia käsutusse jäänud põlevkivivaru on piisav, et tagada Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus pikemas perspektiivis. Tuleb arvestada, et paralleelselt Uus-Kiviõli kaevandusõiguste müügi tehinguga on Eesti Energia teinud otsuse sulgeda ka Narva karjäär. Käesolev tähendab, et riigiettevõte saab arvestada vaid Estonia kaevanduse varudega.
Enefit Industry juhatuse esimees toob välja, et riigiettevõtte vaade ei ole üks või kaks aastat, vaid 10–15 aastat ning Estonia kaevanduse varudest jätkub praeguste prognooside järgi vähemalt 15 aastaks ehk kuni 2040. aastani. Seejuures pole vastust küsimusele, mis saab varustuskindlusest pärast aastat 2040 ning kas on hinnatud erinevaid negatiivseid riskistsenaariume, kus põlevkivi vajadus võib kasvada. Korruptsioonivastase erikomisjoni 15.04.2026 istungil ei jäänud väga selgelt kõlama, kas sellised riskistsenaariumid olid läbi arvutatud ning kas ja kuidas toimus selle tehingu osas suhtlus riigiettevõttega AS Elering, mis vastutab Eesti varustuskindluse tagamise eest.
Lisaks tekitab küsimusi erikomisjoni istungil kõlanud fakt, mille kohaselt võis Eesti Energia kaevandada Uus-Kiviõli maardlas neli miljonit tonni aastas, kuid uue loa järgi kasvas maht kümne miljoni tonnini. Vahetult pärast muudatuse tegemist müüs riigiettevõte keskkonnaloa Viru Keemia Grupile. Kaevandusõiguse keskkonnaluba VKG-le kehtib kuni aastani 2049.
Olulist tähelepanu vajab ka riigi poolt kehtestatud omaniku ootuste muutmine aastal 2025, kus mitte kordagi enam ei kasutata sõna „põlevkivi“. Ka Enefit Industry juhatuse esimees tõi ERRi arvamusartiklis välja, et senisest rohkem lähtutakse riigi ehk omaniku soovidest, mitte võimalikest tulevikuplaanidest ning viimaseid otsuseid tehes leiti, et mõttekas on keskenduda sellele, milline on praegune riigi poliitika.
Seejuures kinnitasid Eesti Energia nõukogu esindajad Anne Mere ja Kaur Kajak erikomisjoni istungil, et valitsuse liikmed polnud Uus-Kiviõli kaevandusõiguse tehingust teadlikud ning neid sellest tehingust ei teavitatud. Seejuures on lobipäevikust nähtav, et eelmise kahe aasta jooksul on Kliimaministeeriumil toimunud VKG-ga 17 lobikohtumist, millest üks oli energeetikaminister Andres Sutiga samal kuul, kui Keskkonnaamet keskkonnaloa ümber vormistas. Lisaks oli 10.12.2024 toimunud kohtumisel endise kliimaministri Yoko Alendriga arutlusel põlevkivi ja selle jaotus. Siin tekib laiem küsimus otsustusprotsesside kujunemisest ja järelevalvest. Kas tõesti teeb riigiettevõte strateegiliselt tähtsaid ja energiajulgeolekuga seotud otsuseid ministreid teavitamata? Või tulevad suunised ministritelt, kuid seda läbipaistmatult?
Küsimus järelevalve ja otsustusprotsesside osas tõstatub ka selles osas, et erikomisjoni istungil jäi mulje, et Eesti Energia nõukogu polnud piisavalt teadlik Uus-Kiviõli kaevandusõiguse müügi tehingu üksikasjadest. Näiteks väitis Eesti Energia nõukogu esimees, et tehing pole veel lõplik, kuna Keskkonnaamet pole luba ümber registreerinud ega pruugi seda teha. Samas Enefit Industry juhatuse esimees lükkas selle ümber, öeldes, et Keskkonnaametilt oli luba saadud juba novembris.
Erikomisjoni istungil avaldas ka Konkurentsiamet muret tehingu otsustusprotsesside osas ning varustuskindluse tagamise osas. Samuti selles osas, kuidas võib see avalduda tulevikus tarbija lõpphindades. Oluline on arvestada, et Viru Keemia Grupp käis kohut Eesti Energiaga Uus-Kiviõli kaevandusõiguste pärast, kuivõrd nende hinnangul oli riigiettevõttel turgu valitsev seisund. Uus-Kiviõli kaevandusõiguste müügi tehing tekitab aga olukorra, kus turgu valitsev seisund on eraettevõtte VKG käes. Eriti aktuaalseks muutub see aastast 2040, kui Eesti Energia põlevkivivarud peaksid otsa saama. Juhul, kui riigiettevõte on sunnitud põlevkivi eraettevõtte käest tagasi ostma, võib see tähendada, et põlevkivi eest tuleb kordades peale maksta.
Eeltoodust tulenevalt palume Riigikontrollil hinnata:
-
Kas nimetatud tehing vastab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 tulenevale kohustusele käsitleda loodusvarasid kui rahvuslikku rikkust ning kasutada neid säästlikult?
-
Millisel analüüsil ja strateegilistel kaalutlustel otsustas Eesti Energia loobuda enam kui 100 miljoni tonni suurusest põlevkivivarust?
-
Miks pole tehing kajastatud Eesti Energia aastaaruandes?
-
Kas olid tehtud erinevad riskianalüüsid varustuskindluse tagamise osas, kui põlevkivi kasutamise vajadus võib erandkorras kasvada?
-
Kas tehingu osas oli läbi räägitud ja teavitatud riigiettevõtet AS Elering, mis vastutab Eesti varustuskindluse tagamise eest?
-
Millised olid tehingu täpsed tingimused, sealhulgas hinna kujunemise alused, ning kas need vastavad turutingimustele?
-
Kas tegemist võib olla riigiettevõttele kahjumliku tehinguga?
-
Kas keskkonnaloa võõrandamise kaudu anti sisuliselt üle kontroll riikliku strateegilise ressursi kasutamise üle?
-
Kas riigile alles jäänud varu on piisav Eesti energiajulgeoleku tagamiseks? Mis aastani?
-
Mida antud tehing tähendab Eesti varustuskindlusele pärast aastat 2040, kui Eesti Energia põlevkivivarud peaksid otsa saama?
-
Kas otsuse tegemisel järgiti läbipaistvuse ja hea halduse põhimõtteid?
-
Kas ministrid, ministeerium ja Eesti Energia nõukogu teostavad reaalset järelevalvet riigiettevõtte tehingute üle?
-
Kuidas otsustusprotsess kujunes? Kust tuli suunis antud tehingu tegemiseks?
-
Millised on võimalikud õiguslikud ja halduslikud meetmed, mille abil oleks võimalik tehingu mõju leevendada, tingimusi ümber hinnata või vajadusel otsust tagasi pöörata?
Eesti Keskerakonna hinnangul on tegemist strateegiliselt kahjuliku otsusega, mille puhul on põhjendatud kahtlused nii põhiseaduslike põhimõtete järgimise, läbipaistvuse kui ka riigi vara tegeliku väärtuse kaitse osas.
Palume Teil kasutada kõiki Riigikontrolli pädevuses olevaid vahendeid, et anda sellele tehingule sõltumatu ja põhjalik hinnang ning esitada võimalikud õiguslikud või halduslikud meetmed, mille abil oleks võimalik tehingu mõju leevendada, tingimusi ümber hinnata või vajadusel otsus tagasi pöörata.
Lugupidamisega,
Mihhail Kõlvart