Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) juhib sotsiaalmeedias tähelepanu kummalisele ja murettekitavale mustrile: koos Jürgen Ligi asumisega rahandusministri ametikohale on Eesti majandusstatistika teinud läbi silmapaistva “paranemise” – seda koguni aastate taguste numbrite osas.
Kovalenko-Kõlvarti sõnul on äärmiselt kõnekas, kuidas ametlike andmete korrigeerimine ja metoodikamuudatused langevad ajaliselt kokku võimupoliitikute vajadustega näidata olukorda roosilisemas valguses.
Metoodilised nihked ja mugavad numbrid
Kovalenko-Kõlvart tuletab meelde, et Ligi ametiajal muudeti ootamatult tarbijahinnaindeksi (THI) arvutamise metoodikat. Kui varasemalt võeti kaupade hindamisel aluseks riiulil olev tavahind, siis uue lähenemise järgi hakati arvestama kliendikaardi soodushindu. Paralleelselt viidi ka tarbijate ning ettevõtjate kindlustunde uuringud Eesti Konjunktuuriinstituudist Statistikaameti alluvusse.
Nüüdseks on tagantjärele ümber hinnatud ka Eesti majanduskasvu ja -languse näitajad. Kõige markantsem näide puudutab 2022. aastat: kui seni räägiti 1,2-protsendilisest majanduslangusest, siis viimase revisjoni tulemusel selgus ootamatult, et Eesti majandus hoopis kasvas 0,7 protsenti.
“Arusaadav, et SKP andmeid revideeritakse ja see on tavapärane praktika. Aga kui kolm-neli aastat hiljem muutub hinnang majanduse käekäigule sedavõrd, et miinusest saab pluss, tekib täiesti õigustatud küsimus: kuidas said esialgsed andmed olla nii palju mööda? Kas me tõesti ei suuda hinnata, kas Eesti majandus üldse kasvab või kahaneb?” küsib Kovalenko-Kõlvart.
Valitsuse vaikimine süvenenud kriisist
Kuigi Reformierakond jõudis värsketest korrigeeritud numbritest juba valimiskampaania elemendi kujundada, jäetakse teine ja märksa ebamugavam tõsiasi tahaplaanile.
Statistikaameti revisjoni käigus selgus nimelt, et 2023. aasta majanduslangus oli esialgu arvatust oluliselt sügavam. Just sel perioodil surus Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioon kiirkorras läbi maksutõuse ja uusi maksukohustusi, mis majanduskeskkonda veelgi rohkem halvasid.
Kuidas teha otsuseid vigaste andmete pealt?
Kovalenko-Kõlvart rõhutab, et riiklik statistika peab säilitama usaldusväärsuse ja professionaalsuse poliitilisest konjunktuurist sõltumata. Kui baasnäitajad kõiguvad tagantjärele sedavõrd drastilises ulatuses, seatakse kahtluse alla kogu riigi majandusjuhtimise kvaliteet:
-
Usaldusväärsuse kriis: Kui majanduse suund (kasv või langus) selgub alles aastaid hiljem, ei saa rääkida adekvaatsest reaalaja seirest.
-
Vildakad otsused: Vigaste või moonutatud lähteandmete põhjal tehtud maksu- ja eelarvepoliitilised otsused süvendavad kriisi reaalmajanduses veelgi.
Kn