Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon tutvub täna kell 9.00 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses (RKIK) probleemsete laskemoonahangete ja eelkõige Dataseliga sõlmitud lepingute ettevalmistamise, otsustamise ning täitmisega seotud dokumentidega. Erikomisjoni esimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul soovib komisjon taastada dokumentide põhjal võimalikult täpse sündmuste kronoloogia.
“Praeguseks oleme saanud erinevatelt osapooltelt üksteisele vastukäivaid selgitusi selle kohta, kuidas Dataselini üldse jõuti, kes ettevõttega suhtles ning milline oli Kaitseministeeriumi poliitilise ja ametkondliku juhtkonna roll. Nüüd tahame näha dokumente, e-kirju, kohtumiste materjale ja muid säilinud tõendeid, et saada aru, mis tegelikult toimus,” ütles Kovalenko-Kõlvart.
“Üks keskseid küsimusi on, mida Kaitseministeeriumi juhtkond probleemidest ja riskidest teadis ning millal sellest teada saadi,” jätkas Kovalenko-Kõlvart. “Seetõttu soovime näha ministri otsustuskoosolekute protokolle ja sinna esitatud materjale. Tahame teada, millised lepingud ja riskid ministri lauale viidi, milliseid otsuseid seal tehti ning milliseid suuniseid RKIK-ile anti.”
Komisjon soovib tutvuda ka dokumendiga, millele viitas RKIK-i endine peadirektor Magnus-Valdemar Saar. Tema väitel tegi RKIK 2025. aasta alguses ministri otsustuskoosolekule kirjaliku ettepaneku lõpetada sellisel kujul laskemoona vahendamise lepingute sõlmimine ning tagastada lepingutega katmata vahendid. Saare sõnul ei nõustunud toonane kaitseminister ettepanekuga ning otsustas vahendamisega jätkata.
“Kui selline dokument ja otsustuskoosoleku protokoll on olemas, tahame neid näha. See võimaldaks täpselt tuvastada, milliseid riske RKIK selleks hetkeks nägi, millal neist ministeeriumi juhtkonda teavitati ja millistel põhjendustel otsustati sellest hoolimata vahendamisega jätkata,” ütles Kovalenko-Kõlvart.
Keskerakonna saadiku sõnul tuleb tõsiselt suhtuda ka riigieelarve menetlemisel Riigikogu liikmetele antud eksitavasse infosse. “Saadikutele öeldi väga selgelt, et riigieelarvele riske ei võeta. Seda korrati nii 2024., 2025., aga ka 2026. aasta eelarve puhul. Nüüd teame, et see ei vastanud tegelikkusele. Küsimus on selles, miks selline kinnitus Riigikogule anti, millele see tugines ning kas parlamenti eksitati tahtlikult,” arutles Kovalenko-Kõlvart.
Komisjon soovib muu hulgas välja selgitada, kas Dataseli osas tehti sisuline taustakontroll ning kes käisid enne lepingute sõlmimist välismaal tootmisvõimekust ja tehaseid kontrollimas ning milline memo selle põhjal koostati. RKIK-i peadirektor Elmar Vaher ja vandeadvokaat Maria Pihlak tutvustavad komisjonile koostatud kronoloogiat ning seni kogutud infot lepingute sõlmimise asjaolude ja infovahetuse kohta.