Tõnis Mölder, Tallinna abilinnapea
Ravijärjekordade lühendamist on poliitikud loosungina kasutanud juba aastaid, kuid reaalsete sammude väljatöötamist selle eesmärgi saavutamiseks on alustanud vaid tänane valitsus.
Viimase 10 aastaga on ravijärjekorrad pikenenud peaaegu poole võrra, ent tulevik paistab märkimisväärselt helgem, sest suured ideed on leidmas laiapõhjalist toetust. Värsketest rahuloluküsitlustest selgub ka tõsiasi, et kaasarääkimise teemadest tunnevad Eesti inimesed kõige enam huvi just tervishoiu suhtes. Ja see on ka arusaadav, sest iga inimese jaoks on oluline, et kui ta vajab arstiabi, siis peab see olema kvaliteetne ja mõistagi ka kättesaadav.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapeana saan kinnitada, et ka meie jaoks on ääretult oluline Eesti tervishoiusüsteemi areng, samuti ravi kvaliteedi tõstmine ja arstiabi kättesaadavuse parandamine. Eelseisvatel Riigikogu valimistel seisan lubaduse eest, et kõik abivajajad peaksid pääsema eriarsti juurde maksimaalselt nelja nädala jooksul ning plaanilisele operatsioonile nelja kuuga.
Ja selle me kindlasti ka viime ellu. Esimene samm eesmärgi täitmiseks oli viiele aastale eraldatud 300 miljonit eurot lisaraha. Tänu sellele rahastas Haigekassa 2018. aasta esimesel poolaastal tervishoiuteenuseid 481 miljoni euro eest, mida oli 71 miljonit eurot rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Samuti kasvas rahastus õendusabis 8% ja perearstiabis 10%; hambaravihüvitis 30-lt eurolt 40-le eurole. Tänu lisarahastusele on inimesed pääsenud operatsioonile kiiremini.
Nimelt tegid arstid esimesel poolaastal 2300 silma hallkae operatsiooni ning ligi 330 põlve- ja puusaproteesi-operatsiooni rohkem kui mullu samal ajal. Kokku tegid eriarstid peaaegu 2,1 miljonit vastuvõttu ja üle 74 tuhande operatsiooni. Kasvanud on ka haiguste ennetamise rahastus, mis loodetavasti aitab meil tulevikus mõningaid terviseprobleeme vähendada. Julgen väita, et Eesti arstiabi kvaliteet on väga eeskujulikul tasemel, niisamuti nagu meie arstid.
Kuid alati saab paremini, ning kahtlemata on nii tervishoiu- kui ka ravikindlustussüsteemis vaja muutusi. Ent leian siiski, et iga inimese tervis peab olema kaitstud, sõltumata tema rahakoti paksusest, ning ravikindlustus peab jääma solidaarseks, mis on minu arvates väikeriigile ainuõige valik. Lisaks oleme Tallinnas hakanud pidama väga põhjalikke läbirääkimisi riigiga, et muuta perearsti vastuvõtt paindlikumaks ja inimeste kodu lähedal kättesaadavamaks.
Selleks kaalume luua ka suurte erakorralise meditsiini osakondade juurde perearsti vastuvõtud, kus perearstid töötaksid näiteks kella 6-st kella 22-ni ehk ajal, mil tänased EMO-d on kõige rohkem koormatud. Selline vaheinstitutsioon on kindlasti vajalik ja sinna saaksid oma terviseprobleemiga minna ka inimesed, kelle perearst asub mõnes teises linnas, näiteks tudengite puhul, kes võivad viibida kodulinnas vaid nädalavahetustel.
Samuti oleme kavandanud läbirääkimisi nii haiglate erakorralise meditsiini osakondadega kui ka Tallinna Perearstide Seltsi liikmetega selgitamaks, kuidas täpsemalt kujundada esmatasandi arsti vastuvõttu, et parandada arstiabi kättesaadavust. Kindlasti tuleb nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil suunata senisest suuremat tähelepanu elanikkonna teavitamisele arstiabi kättesaadavusest ja teenuseosutaja õigest valikust.
Lisaks seisame selle eest, et kiiremas korras rakendataks tööle üle-eestiline digiregistratuur, mis võimaldaks kiiremini ja mugavamalt leida eriarsti vastuvõtuaja. Samuti kaotaks süsteem järjekordadest dubleerimise – patsient on end registreerinud korraga mitme eriarsti juurde. Omalt poolt saan kinnitada, et kõik Tallinnale kuuluvad haiglad liituvad kindlasti riikliku digiregistratuuriga.
Väga olulise aspektina tahan veel välja tõsta, et Tallinna Linnavalitsuse prioriteet on rajada 2025. aastaks Eesti modernseim haigla, mis suudab oluliselt tõsta tänase arstiabi kvaliteeti ning parandab selle kättesaadavust. Tallinna Haiglasse koondub vähemalt 25% Eesti eriarstiabist ja hõlmab kõiki erialasid, mida täna Tallinna keskhaiglates praktiseeritakse. Üks väga tugev trump selle modernse haigla puhul oleks ka see, et uus haigla võimaldab kasutada parimaid ja nüüdisaegsemaid kõrgtehnoloogilisi võimalusi, mida vanades haiglahoonetes pole tihtilugu võimalik kasutada.
Seega on meil täna töös väga mitmeid lahendusi, millega ravijärjekordi lühendada ning ravi kvaliteeti ja kättesaadavust parandada.
Poliitikutel pole mõtet näpuga üksteise suunas näidata, seda eriti niivõrd olulises valdkonnas nagu tervishoid. Patsient tuleb seada esikohale.
õige, pooled lööme maha ja ongi järjekorrad poole lühemad.