Seda meest oleks Eesti rahval põhjust tunda ainuüksi ka siis, kui ta loonuks kasvõi ainult üheainsa laulu. Nimelt selles laulus, millel vastne juubilar viisiloojaks ja sõnade kaasautoriks, on kõigile tuntud read: „Oo sünnimaa, oo Eestimaa, kuni Su küla veel elab, elad Sina ka.” Kõige rohkem teab aga üldsus professor Mihkel Zilmerit arstiteadlase ja biomeedikuna, paljude raamatute autorina.
15. detsembril 1948 Valgas sündinud Mihkel Zilmeri noorusaastad möödusid kuuekümnendate teisel poolel. Ta lõpetas 1971. aastal kahe . teaduskonna vahelise programmi alusel Tartu Riikliku Ülikooli biomeedikuna.
Kõrgkooliaastail oli Mihkel üheks tegelaseks muusikalises grupis „Rajacas“, mida on liigitatud pila- ja paroodiaansambliks. „Rajacas“ osutus omaette nähtuseks toonases alternatiivkultuuris. „Täna, 40 aastat hiljem, on „Rajacas“ minu jaoks ikkagi parim ansambel, keda kunagi olen laval esinemas näinud/kuulnud. Esimene, mis mulle seoses Rajacaga meenub, on just naljade vaimukas tarkus, paroodiate täpne alltekst, laulude valus südamlikkus ja poiste julge ausus,” on öelnud üks ühiskonnategelane, kelle mõtted on kirjas Rajaca veebilehel.
Laul, kus räägitakse Eesti külade püsimajäämisest kui Eestimaa edasikestmise olulisemast tingimusest, on üks tuntumaid lugusid „Rajaca“ repertuaarist. Selle oopuse tekst on andnud kõnedeks inspiratsiooni mitmetele Eesti poliitikutele, näiteks ka Jõgeva vallavanemale Aare Olgole.
Mihkel Zilmer viisistas „Rajaca“ jaoks ka kutseliste luuletajate tekste. Näiteks laulu „Kristiine” (see räägib farmis töötavast naisest, kes ei saa lapsi, kuid armastab napsi) sõnade autor on Zilmerist kümme aastat varem sündinud Hando Runnel. Lauluga „Kvissenthal“ pilati sellenimelises Tartu-lähedases paigas asuvat vana ja kehvade elutingimustega ühiselamut, kus „Rajaca“ liikmed elasid. „Sinasõpruse” laulu ajendas aga Toomemäe Kuradisillalt välja kuulutatud üliõpilasseadus selle kohta, et TRÜ ja EPA tudengid ütlevad üksteisele sina.
„Kui ühtki krossi pole mul ja magu laulab ooperit, siis „Vanemuises“ lohutust saan Kolmekrossiooperist…“ Sellele laulule, pealkirjaga „Pandimaja“, kirjutas teksti Ave Alavainu, viisi tegi Mihkel Zilmer.
Mis „Vanemuisesse“ puutub, siis üht „Rajaca“ liiget, tänast tuntud zooloogi, koprauurijat Nikolai Laanetut, kutsus teatrijuht Kaarel Ird kultuuritemplisse näitlejaks.
„Rajaca“ pühendunud fännid olid teatriuuendajad Mati Unt, Evald Hermaküla ja Jaan Tooming.
„Kindlasti ei oleks saanud „Rajacas“ tekkida Lätis, Leedus, Gruusias, Azerbaidžaanis, Gruusias. Ta tekkis sellises sootsiumis, nagu meie oleme, sest eestlased on alati uskumatute asjadega silma paistnud. Olen välismaalastele korduvalt rääkinud, et meil oli satiiriajakiri „Pikker“, kuid selles oli veel satiirinurk „Käkker“. Nad ei saa aga aru, millest ma räägin,“ kõneleb Zilmer vestlusringis, mis salvestati sel puhul, et leiti lint „Rajaca“ kunagise kontserdi salvestusega Tallinna Polütehnilise Instituudi aulas. Samas vestluses, mida võib vaadata ja kuulata ka „Rajaca“ kodulehelt, ütleb ta ka nii: „KGB-l on hea tehnika olnud.”
Heliloomingut on Zilmer loonud ka hilisemas eas. Näiteks on ta kirjutanud muusika filmile „Reekviem“, mille stsenaristiks ja režissööriks Rein Hanson ja Tõnis Kask.
Paljude inimeste jaoks toitumisalal suureks autoriteediks olev Mihkel Zilmer kirjutab pühalikult rukkileivast oma raamatus „Normaalne söömine“: „Normaalne söömine eeldab kindlasti igapäevast leiva söömist. … On ju leib valgete inimeste kultuurikontekstis ikka kõige tähtsam, lausa püha söök.“ Nimetatud raamatu keskseks tegelaseks on ta valinud Eesti talupoja, kes otsekoheselt ja vahel ka teravmeelselt oma tõdesid välja ütleb. Näiteks nii: „Omanda kähku normaalne söömine. Euroopa Liidus hakkab kehtima direktiivsöömine, siis on juba hilja.“ Samas raamatus avaldub zilmerlik huumor ka järgmises lauses: „Kui Sul pole pikemat aega õnnestunud midagi hamba alla saada, siis on Su sotsiaalne seisund veel üsna kaua seesama, mis enne hamba alla saamist. Muidugi juhul, kui Sa pole vahepeal kinga saanud.”
Normaalsest söömisest on Mihkel Zilmer palju kordi rääkinud ka Vikerraadio saate „Päevatee“ saatejuhile Liina Kusmale.
Mihkel Zilmer on juhtinud parimate eestimaiste toitude väljavalimise žüriid. Eesti spordisse on ta suure panuse andnud Gerd Kanteri nõustajana. „Postimees“ kirjutas ja ka hiljutises pühapäevases telesaates „Hommik Anuga“ oli juttu juhtumist, kus Zilmer arutles, et Kanteril on nohu, mida tal terviseprogrammi põhjal olla ei tohiks, ja siis selgus, et spordimees oli suudelnud oma tüdrukut, kes parajasti nohus.
Mihkel Zilmeri tegevus teadlase ja õppejõuna on kulgenud selliselt, et aastail 1982–1992 oli ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna biokeemia kateedri dotsent; 1992 sai biokeemia instituudi korraliseks professoriks ning 1994. aastast juhatajaks. 2013. aastast on tuntud ja tunnustatud teadlase ametinimetuseks TÜ Bio- ja Siirdemeditsiini Instituudi biokeemia osakonna juhataja. Mitmed tema juhendamisel doktoritöö kirjutanud teadlased on nüüd ka ise professorid. Mihkel Zilmeri abikaasa Kersti Zilmer on Tartu Ülikoolis vanemteadur biomeditsiini alal.
Mihkel Zilmeri autasude ja tunnustuste rida on silmapaistvalt pikk. Nii pälvis ta 1998. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia meditsiini alal, 1999. aastal Eesti Vabariigi innovatsioonipreemia. 2005. aastal sai ta tehnoloogiapreemia Tartu Ülikooli parimaks leiutiseks tunnistatud piimhappebakteri ME-3 eest. Tänavu 21. novembril tunnustati teda Eesti teaduse populariseerimise eest elutööpreemiaga.
Jaan Lukas
Valgalased peavad austatud professorit omakandi meheks. .Soovime väga temaga juubeliaastal kohtuda .Valga Muuseumi Sõprade Selts ja Genealoogia Selts on selle organiseerimise juba plaani võtnud.
Suur tänu Kesknädalale väga informatiivse artikli eest.