Jaak Aab: Hea arstiabi kättesaadavaks kõigile!
Eesti tervishoid on olnud ka nappidest ressurssidest hoolimata väga tubli. Põhimureks on arstiabi kättesaadavus nii esmatasandil kui ka eriarstiabis. Eriarstiabi kättesaadavus on viimastel aastatel halvenenud, sest Haigekassa reservid on otsa saanud. Need reservid koguti aastail 2005–2007, kui Keskerakond oli valitsuses ja allkirjutanu oli sotsiaalminister. Vahepealsel ajal jäeti tervishoiu rahastamine kiratsema. Mullu otsustas Keskerakonna juhitud valitsus tervishoidu lisaraha anda, mis kindlasti parandab arstiabi kättesaadavust. Kümne aastaga on ravijärjekorrad pikenenud peaaegu poole võrra ja lisaks on viimasel ajal poliitikute suu läbi kõlamas kahtlusi solidaarse tervishoiu säilimises. Keskerakond seisab kindlalt solidaarse tervishoiusüsteemi ja riikliku ravikindlustuse eest. Oleme resoluutselt vastu katsetele seda lammutada. Hea arstiabi peab olema kättesaadav kõigile Eesti inimestele ega tohi sõltuda rahakoti paksusest. Keskerakonna valimisplatvormi põhilubaduseks tervishoiu valdkonnas on ravijärjekordade lühendamine vähemalt poole võrra. Eriarsti vastuvõtule peab patsient jõudma vähemalt nelja nädalaga ja plaanilisele operatsioonile nelja kuu jooksul.
JUHTKIRI: Aeg on pakkuda tasuta ühistransporti kõigile Eestimaa inimestele
Veel suve hakul oli vähe neid, kes uskusid, et Tallinnas edukaks kujunenud projekt võiks saada positiivse järje. Igatahes on üleriiklik tasuta ühistransport toonud uusi kasutajaid juurde ning teenuse kvaliteedi tõstmiseks on aeg astuda järgmisi samme. Meie eesmärk pärast valimisi on, et Eesti inimesed saaksid nii pealinnas kui ka teistes kohalikes omavalitsustes sissekirjutusest sõltumata sõita tasuta ühistranspordiga. Tasuta ühistransport sai esmakordselt reaalsuseks 2013. aastal, kui Tallinnasse registreeritud inimestelt enam piletiraha ei võetud. Edulugu Tallinnas ning kasutajate hüppeline kasv kannustasid püüdma veelgi suuremat eesmärki – tasuta bussisõitu maakondades. Mäletatavasti oli see ka Keskerakonna üks peamisi lubadusi Riigikogu 2015. aasta valimistel. Kui linna ühistranspordisüsteemi piletivabaks muutmine Tallinnas oli suurprojekt, siis tasuta maakondliku ühistranspordi näol oli tegemist kordi keerukama ülesandega, sest see pidi toimuma erinevate omavalitsuste koostöös.
Aasta kangelased
2019. aasta ühtaegu rõõmustab ja kurvastab inimesi valimisterohkuse poolest. Kui põllumehed peavad kevadel plaani, millist saaki sügisel oodata, siis poliitikud saavad vilju lõigata juba kevadel. Muidugi mahub Riigikogusse vaid 101 liiget ning Euroopa Parlament ootab Eestist enda rüppe vaid kuut inimest. Seega jääb ukse taha terve hulk teotahtelisi maailmamuutjaid, kes küllap leiavad endale ka väljundi, kuhu oma energiat kulutada. Mitmed karikatuurid on juba väljendanud materjalide üliküllust, mis valimiste eel tabab potentsiaalseid hääletajaid. Kes vähegi jaksab, saab rahvarohkes kohas kõigi parteide valimistelgid läbi käia ning võib koju minna, olles pakutava nänni all lausa lookas. Mis sellest, et tal on vastu pakkuda vaid üks hääl. Terava sulega kirjamees Andrus Kivirähk nentis mõni aeg tagasi valimiskampaania käiku kommenteerides, et valimispäev võiks tulla üllatusena kõigile, nii et poliitikud ei saaks kampaaniat teha, vaid valija peaks otsustama üksnes senise töö põhjal. Iseenesest tore mõte – valijad oleksid poliitikute jaoks siis justkui ootamatut revisjoni tegev Maksuamet.
Ester Tuiksoo: Minu poliitiline vaist on muutunud professionaalsemaks
Omaaegsele Riigikogu liikmele ja põllumajandusministrile Ester Tuiksoole on praegu üheks eneseteostuse paigaks Keskerakonna naisteühendus KENA, kus ta on asepresident. Vestluses temaga olid kõneaineks ka üle-elatud keerulised ajad ning teda taas jalule aidanud lähedaste ja sõprade toetus, samuti eestimaine toit.
”Eesti, see on eelkõige meie inimesed, ja meil kõigil on olnud suurepärane võimalus elada Eesti Vabariigi 100. aastal ja osaleda paljudel toredatel pidustustel seoses selle aastapäevaga. Üks olulisemaid sündmusi oli kindlasti paavsti külaskäik Eestisse ja väga erilised kingitused meie oma riigile, kasvõi käsitsikootud hiigelmõõtmetes lipp. Kõik on olulised, olgu külamaja ehitus või lastele korraldatud matk.” Aastaid tagasi oli Keskerakonnal üks väga kaasahaarav kampaania – „Tark naine kuulub Keskerakonda“. Sellega kutsuti naisi kaasa mõtlema ja liituma Keskerakonnaga. Õnneks ongi Keskerakonnas ja KENA-s palju tublisid tegijaid: praegused ministrid Mailis Reps ja Kadri Simson, Europarlamendi liige Yana Toom, Riigikogu liikmed Siret Kotka-Repinski, Kersti Sarapuu, Anneli Ott, Eevi Paasmäe. Seda nimekirja võib julgesti jätkata. Pean tunnustama KENA praegust juhatust. Selles on Eha Võrgu kõrval aseesinaised Tiia-Liis Jürgenson ja Ülle Juht, kelle algatusel alustati möödunud aastal Aasta Pere valimise ja esiletõstmisega, mis kindlasti on tunnustust vääriv üritus. Loodan, et järgmises Riigikogu koosseisus on lisaks tänastele ka uued, väga aktiivsed naised Kristiina Heinmets-Aigro, Kersti Männik, Janika Usin, Ester Karuse ja mitmed teised.
Rea Raus: Maaelu on Eesti julgeoleku ja jätkusuutlikkuse tagatis
Maaelust rääkides arutatakse sageli efektiivsusest, teenuste koondamisest keskustesse, kvaliteedi tõstmisest jne. Paraku teavad need, kes ise maal elavad, et selline retoorika toob sageli kaasa teenuste kadumise või nende kättesaadavuse halvenemise külades ja väiksemates asumites. Ääremaastumise ohud on sel juhul ilmsed. Valijaid, kes hääletavad erinevate otsuste poolt või vastu, on ikka rohkem linnades ja suuremates keskustes. Vähemusse võib jääda maaelu ja selle edasine tulevik. Väidan, et see on Eesti riigile ja rahvale kahjulik tendents, ning riik ja omavalitsused peavad siin olulisi strateegilisi samme astuma, et luua tasakaalustavaid süsteeme. Miks? Armastus ja toit. Need kaks märksõna koondavad endasse päris mitu olulist põhimõtet. Esiteks, Eesti jätkusuutlik tulevik sõltub sellest, kui hoolivad oleme oma keskkonna ja inimeste suhtes, maaelu vastu tervikuna. See tulevik sõltub sellest, kas lisaks numbritele ja excelitele suudame esile tõsta arusaamise, et Eesti peab elama hästi igas maanurgas.
Anneli Ott: Eakate heaolu kasv on Keskerakonna jaoks väga oluline
2016. aasta novembriks oli selge, et aeg Eestis on muutuseks küps nii valitsejate kui ka valitsemise osas. Pikka aega tehtud otsused, mis lõhestasid meie ühiskonda, olid nii eakate, madalamat palka teenivate töötajate, nii sotsiaalkaitset kui ka turvalisust vajavate inimeste elatustaseme viinud allapoole taluvuse piiri. Heaolu kasvu polnud kusagilt loota! Erinevalt Reformierakonnast, kes pole eakate vastu kuigi suurt armastust näidanud, on Keskerakond vanemat elanikkonda võimalustele vastavalt alati toetanud. Viimasel kahel aastal oleme soovinud, et Eesti eakaid märgataks enam ning et ammused murekohad leiaksid leevendust. Sellegipoolest jagub meil järgnevatel aastatel mitmeid väljakutseid, et tagada Eestis elavatele eakatele väärikas vanaduspõlv. Hiljuti avaldatud Keskerakonna valimisplatvormis on mitmeid teemasid, millega soovime parandada eakate heaolu. Ühena paljudest soovime muuta hoolekandesüsteemi senisest paremaks.
Keeruline olukord Rootsi valitsemises jätkub
Rootsis järgnesid eelmise aasta septembris toimunud parlamendivalimistele pikad ja keerulised läbirääkimised, mis viisid lõpuks senise peaministri ametis jätkamiseni. Tema jalgealune on siiski üsna ebakindel. “Saavutatud kokkulepe on raskete, kuid konstruktiivsete läbirääkimiste tulemus. Keegi ei võitnud kõike, kõik võitsid midagi,” kommenteeris sotside juht Stefan Löfven, kes on olnud Rootsi peaminister alates 2014. aastast, nüüdset Keskerakonna, liberaalide ja rohelistega sõlmitud kokkulepet. “See kokkulepe tähendab, et me võtame enda kanda vastutuse Rootsi eest. See on hea Rootsi majandusele ning hüveolule. See tähendab, et me saame seista selgelt populismi ja antidemokraatlike jõudude vastu.” Rootsi poliitikaelu on juba väga kaua iseloomustanud kodanlike ja vasakpoolsete erakondade vastasseis, nende hoidumine omavahelisest koostööst. Sellise blokkide-poliitika jätkamine muutus aga järjest raskemaks pärast 2010. aastat, mil parlamenti pääses rahvuspopulistlik erakond Rootsi Demokraadid, keda kõik teised käsitlesid paariana.
Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 23. jaanuari Kesknädalas. Kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.
lööb: loosungid, altkäemaksud, sotsialism.
Ja arstid on otsa saanud kui TRÜ kästi vähendaa nende väljalaset.
Ainuüksi arsti juurde pääsemine terveks ei tee …
Arste peab ka valida saama. Arst peab tahtma sind ravida ja mõtlema,kuidas seda teha. Ja mitte loetud minutite jooksul, ravijuhendit sahtlist piiludes ja arvutisse traktaati toksides.
saab ravi määrata moblaga.
Kui te veel elus olete, vajutage numbrile 1, kui teil toss juba väljas, vajutage numbrile 2. Vajutasite numbrile 1, järelikult on teil veel toss sees, eks jätkame siis ravi määramist.
Kui teise vanavanaisa võttis osa Bene-Türgi sõjast, vajutage numbrile 1, kui …
…
Jätan jura vahele ja lähen viimase küsimuse juurde:
Kui te ikka veel elus olete, siis võime teid lohutada – aga ükskord te surete NIIKUINII!