Keskerakond, EKRE ja Isamaa arutasid eile ühisel konsultatsioonil majandusküsimusi. Eesti inimestele soovitakse pakkuda investeerimisvõimalust riigi äriühingutesse. Sisserändepoliitikas järgitakse majandusele ja ühiskonnale kasulikku ning ranget joont.
Eile arutati ettevõtlus- ja maksukeskkonda, kaasavat majandust ja tööturgu. Erakondade põhimõte on maksukoormust mitte tõsta, kuid täpsemalt selguvad maksuküsimused edasistel konsultatsioonidel. Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et erakonnad töötavad Eesti majanduskasvu potentsiaali ning avaliku sektori efektiivsuse tõstmise nimel. “Seisame rahvusvaheliselt tunnustatud hea ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest,” kinnitas Ratas.
Samuti lepiti kokku osade riigi äriühingute vähemusosaluse börsile viimine, arvestades rahvaaktsia põhimõtetega. “Tallinna Sadama vähemusaktsiate börsile viimine andis Eesti inimestele ja pensionifondidele võimaluse investeerida riigiettevõttesse. Soovime seda teed jätkata,” sõnas Ratas. Konkreetsed riigiettevõtted, mille vähemusaktsiad on mõistlik börsile viia selguksid hiljem.
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul võetakse suund ettevõtjate halduskoormuse ning bürokraatia vähendamisele. “Selleks rakendame andmete kogumisel ettevõtjatelt ühekordse küsimise põhimõtet. Samuti on meie kõigi jaoks oluline kõrge lisandväärtusega töökohtade loomine üle Eesti.” Seeder tõstis eriliselt esile, et eilsetel konsultatsioonidel saadi kokkuleppele sisserändepoliitikas. “Otsustati, et Eesti sisserändepoliitika jääb konservatiivseks, kuid seisame seejuures tugevalt ka ettevõtluse, sealhulgas iduettevõtete arengu eest,” ütles Seeder.
EKRE esimehe Mart Helme sõnul lepiti eile kokku, et järgitakse Eesti majandusele ja ühiskonnale kasulikku ning ranget sisserändepoliitikat, samuti tõhustatakse kontrolli illegaalse immigratsiooni üle ning vaadatakse üle need sisserändekvoodi erandid, mida kuritarvitatakse. “Võimalik koalitsioon peab vajalikuks renditööjõu kasutamise täpsemat reguleerimist ja kontrolli ning eelistab eestlaste tagasipöördumist võõrtööjõule ning toetab riiklike meetmetega passiivsete inimeste tööhõivesse kaasamist,” ütles Helme.
üldine jura. Näiteks mutukate sissemeelitamise kohta. Kus on hindamis- või arvestusalus? Kes ja kuidas vastutab?
Vast ainus mõtlemisväärt kava on anda kodanikele (mitte elanikele, sest RAHVA moodustavad ikkagi ainult kodanikud!) võimalus saada osanikuks suurtes valitsusele alluvates ettevõtetes. Kuigi ka seal on oht, et rikkurid lasevad osaku hinna tehislikult alla ja siis ostavad pumba juures olles need ise üles ehk ärastaks ettevõtte rahva enda rahaga. Selleks tuleb ka seada VÕRDSUSE ja AEGSUSE nõue. Et kõik osakud isikuti oleks võrdsed, siis ei saa keegi kellegi arvel rohkem ahnitseda. Ja et need osakud oleks võõrandamatud nt 10 aastat. Isiku surma korral see pärandataks ja selle võimatusel läheks vabamüüki sellele, kel seda veel pole. Ning kõik peab jääma vabatahtlikuks.
Millegipärast ma olen ette kindel, et ahnurid seda põhimõtet ei poolda ning varsti kuuleme, et mingi uus Vähk on saanud päratu rikkaks ja ostnud ära pool Eestit.
juurutada 0-bürokraatiat, on vaja nõuda mingile järelepäringule ALATI 100% sisulist vastust (mitte nagu Jurka vastamisel udutab), ning kes vea parandusel vastutab ja kuidas. Kui udutab, saab KINGA! Pange see kindlalt sisse ja siis isegi võltspeaminister Ratas ei julge enam vastustest kõrvale viilida.
Ja sama valla alla kuulub ka välkkohtu sisseviimine asjus, mis on niigi selged. Näiteks püüti süüdlane kuriteolt kohe kinni. Seal pole vaja küsitleda tema vanaema või vanaisa, või 100 tunnistajat ja kas neil ikka nägemine on korras, vaja on kohe täpse § järgi surada KARMIM karistus. Ning ei mingit varem vabastust,s est see muudaks kohtuotsuse tagantjärgi minevikkuulatuva jõuga. See on LOLLUS kümnendas astmes!