Keskerakonna alustatud kõnelused koalitsiooni moodustamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaaga on jõudnud tõsiste teemade juurde. Lähinädalal on näha, kas jõutakse üksmeelele põhilistes majandus- ja sotsiaalelu küsimustes.
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles, et Keskerakonna juhatus otsustas alustada esialgseid konsultatsioone EKRE ja Isamaaga just seetõttu, et näha, kas kolme erakonna vahel on üleüldse kokkupuutepunkte. „Kui neid ühiseid arusaamu vajalikul määral ei ole, on erakond valmis minema opositsiooni. Nii eesti kui ka vene emakeelega inimesed saavad sellele võimalikule liidule oma hinnangud anda kohe, kui on olemas koalitsioonileping, mida tulevane valitsus saaks täitma asuda. Suure osa ühiskonna välistamine juba praegu ei vii meid edasi ega anna meie erakonnale mingitki võimalust täita valimistel pälvitud usaldust,“ kirjutas Korb erakonnakaaslastele saadetud kirjas.
Peasekretär selgitas, et pärast Reformierakonna poolt läbirääkimisteks seatud punast joont taastada ühetaoline maksusüsteem, mis toob ühiskonna jõukamale osale 100 lisaeurot ning viib 250-miljonit eurot riigieelarvest, pidi Keskerakond langetama otsuse kahe variandi vahel: kas jääda opositsiooni, anda kohe alla ja tunnistada oma toetajatele, et me ei saa lubatud eesmärke täita, või arutada võimalusi, kuidas edasi teha.
Peasekretär kinnitas, et erakond töötab selle nimel, et Eesti ja siinelavad inimesed saaksid parima võimaliku valitsuse. „Valitsuse, kus Keskerakond saab kaasa rääkida ja täita oma eesmärke, mitte vaadata kõrvalt, milliseid otsuseid teevad meie eest teised.“ Sama rõhutas ta veelkord, et iga hinna eest Keskerakond valitsusse ei lähe, kuid oma valijate eest mitte seismist ei saa meie erakonna puhul olla.
Eelarve seab raamid
Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles esmaspäeval, ajakirjanikele kõneluste käiku kommenteerides, et uusi peatükke ja arutelusid nädala algul ei avatud, vaid vaadati üle juba varem kokku lepitud teemad koos rahalise kattega. „Läksime detailsemaks ja vaatasime nädalavahetustel toimunud arvutustele ka otsa, sest paljudel erakondadel on olnud head ettepanekud; nüüd need ettepanekud said sisustatud ka rahaliste kohustustega,“ selgitas Simson.
Ühegi teemaga pole tema sõnul seni kõnelustel lõpuni jõutud. „Kõik kokkulepitud teemad tegelikult on koalitsioonileppes kirjas ja sõnastatud siis, kui me teadsime, et neile on riigieelarves sajaprotsendiliselt kate. Praegusel hetkel tuleb vaadata tõele näkku, et kolm erakonda on oma lubadustes tahtnud teha enamat, kui 2020. aasta eelarve tegelikult lubab.“
Eelmisel nädalal peetud kõnelustel seati eesmärkideks ülikiire internet ja eesti keele laialdasem kasutamine IT-lahendustes. Lepiti kokku e-residentsus 2.0 jätkamine, kiirete ühenduste väljaehitamine ning digioskuste edendamine. Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et riigil tuleb enam toetada innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu, samuti noorte ja täiskasvanute digioskuste edendamist. „Meie e-riigi lahendused on eeskujuks ja ekspordiartikliks väga paljudele riikidele maailmas. Samuti on erasektor järjest enam arendamas Eestis uudseid ja majandusarengule olulisi lahendusi. Innovatsiooni toetamisel tuleb riigil ajaga kaasas käia, mis tähendab nii IT ja inseneriteaduste õppe väärtustamist kõigis haridusastmetes, kiirete internetiühenduste pakkumist kui ka seadusandluse kaasajastamist,” tõi Ratas välja, viidates seejuures näiteks ka pakirobotitele ja isesõitvatele autodele.
Kolm erakonda arutasid ka energiajulgeolekut ning õlitööstuse arengut. Võimaliku koalitsiooni hinnangul tuleb jätkata põlevkivi kui Eesti peamise energeetilise maavara võimalikult tõhusat ja madala keskkonnakoormusega kasutamist. Ratase sõnul on põlevkivisektoril oluline strateegiline roll Eesti energiajulgeoleku tagamisel, majanduse arengus ning tööhõives, eelkõige Ida-Virumaal. „Tulevane valitsus peab pakkuma põlevkivisektorile kindlust õlitootmisse investeerimiseks ning tööstuse edasiarendamiseks,” sõnas Ratas. Seejuures rõhutas ta, et erakonnad toetavad keskkonnatasudest osa eraldamist kohalikele omavalitsustele, mida enim kahjustavad loodusvarade kasutuselevõtuga kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud.
Laupäeval, 30. märtsil koguneb Tallinnas Keskerakonna volikogu, et saada ülevaade ning anda hinnang koalitsioonikõnelustele. Volikogul on kavas kinnitada ka erakonna kandidaadid eelolevateks Euroopa Parlamendi valimisteks mai lõpul.
Aivar Jarne
kohe lauale oma punased jooned. Ja kui üks lepinguline ei nõustu, siis lõpetage see jama ära. Jääge kõrvalt kraaksuma, kui Kaja, Helir ja Ženka võltsvalitsuse kokku klopsivad ja rahvast nöökima hakkavad.
Viga ongi selles, et neid otsustavaid küsimusi on venitatud lõppu, kui kõik tundub juba ilus olevat, rohi kasvab, puud on lehes ja lilled õitsevad. Ja siis tuleb mingi force majeure ja kõik on korraga perses.
ärge hüsteeritsege nii palju. Nautige kevadet ja osake näha ka positiivset. Siin pole tagasiteed enam ühelgi kolmest osapoolest, kui see asi ette võeti, siis tuleb ka lõpuni viia. Milles kohe kuidagi kokku leppida ei suudeta, see tuleb panna rahvahääletusele. Minu aravates praegu selliseid teemasid isegi ei ole. RB tuleb, me ei ole nii jõukad et kõigi kolme riigi seni tehtud kulutusi jõuaksime kinni maksta ja seda raudteed on siiski vaja, eriti veel Tallinn-Pärnu suunal tekkinud tühimiku täitmiseks. Fakt on see et Pärnu mnt-l. on rekka rekkas kinni ja midagi ju ometi veetakse nende autodega. Igasugune teede-ehitus on samuti Eestimaa poolitamine ja infra rikkumine, ent sellepärast ei jäeta midagi ehitamata. Keskenduge raha otsimisele, sest kohti kust seda leida on piisavalt. Seda riiki ja bürokraatiat tuleb hakata kokku tõmbama ja ühtlasi ka oravate toiduahelat lõhkuma. Ja e-valimiste osas otsuste tegemine saab juhtuda vaid ilma oravateta.
saa toetada Reilpeldikut ainult sellepärast, et nii palju on juba raisatud. Sest seda ehitades kasvaks need kulud veelgi kümnetes kordades. Ja eriti selle totruse ülalpidamine, sest väheneva rahvastiku tingimuses kulub raudteele ikkagi oma kindel osa. vaja on turvata, vahetada ja hooldada osi, nende hinnad aga kasvavad isegi suhteliselt. seega, kui aastal 2040 moodustaks ülalpidamiskulud n% eelarvest, siis aastal 2060 juba n+X%. Jagades selle raha 1,3 miljoni asemel 0,9 miljoniga, kasvaks see suhteline kulutamislollus veelgi. Kuni lõpuks saadakse aru, et sellist montsrumit on arulage ülal pidada ja see võetakse üles nagu Haapsalu, Virtsu, Mõisaküla, Mustvee ja muud ebamajanduslikud raudteed. See et praegu püütakse elustada ette laipa (nn Haapsalu raudtee), on lihtsalt Karilaiu Jannu isiklik haigushoog, mida ei kata ükski majanduslik arvutus. Taolised lollused peaks jääma lärmaja eralõbuks.
Mis puutub aga Reilpeldikusse, siis las lätakad ehitavad oma osa valmis, meie lepime 120km/t raudteega. meie väike vahemaa, nt 300km peale annaks meile ajavõidu ainult 1t15m. Läbi Pärnu 1t30m. Kuid viimasel juhul jääks sellest eemale nagunii terve Ida-Eesti, millest Tallinn tahab praegu lihtsalt pettusega üle sõita.
Kahjuks on Jurka niivõrd äpu majanduses ja üldse elukorralduses, et temaga on lihtne mängida. Ainus tõhus otsus oleks rusikas lauale lüüa ja tunnistada, et Reilpeldikut Eesti piires EI TULE!
peaks küll rahvas tänavatele minema ja nõudma konservantidelt oma punaste joonte juurde jäämist ja ultimaatumi esitamist: kui Jurka ja Helir neid ei toeta, siis …
Lõpetage see munadega mängimine ära!
62% toetab loodavat koalitsiooni – https://www.ohtuleht.ee/945317/avalda-arvamust-millised-erakonnad-peaksid-sinu-arvates-valitsuse-moodustama (kui klikkida soovitud pildil näeb tulemust) – manipulaatorid teavad kuidas ja kellelt küsida.
Kui koalitsiooni punktid paberile saavad, siis Kallase Kaja lubas oksjoni korraldada ning ülepakkumisega kedagi oma paati meelitada. Vast peaks kokkulepped seni kalevi all hoidma, kui Reformierakonna võimalus on luhtunud.
Oravatest on tõepoolest villand, tahavad olla juba nagu Putin Venemaal igavesest ajast igavesti pukis – ei nii siin Eestimaal värskem tuuleke saa puhuda.
Jõudu Jüri Ratas koalitsiooni lepingu edukaks sõlmimiseks, edu Teile ja meelekindlust Isamaa, Keskerakond ja EKRE – las kõhnuvad s`aakalid klähvivad oma tühjaks jäänud või jääva toidukausi ümber.
on küll suured avalikustamise pooldajad (sõnades vähemalt), kuid nüüd on algusest peale kokku lepitud, et kõik toimub salaja. Ometi oleks ka need läbirääkimised võinud toimuda nii, et oleks videoülekanne. Paar asjameest igast bandest istuvad ümber laua. mart esitab tingimuse: Jurka, tühistad lepingu meie ala okupeerijaga või mitte? Kui ei, siis on pill lõhki.
Ja kõik seda kuulevad ja näevad. Aga nüüd ei sita haisugi. Lõpuks käiakse välja ümmargune lause, et koostööleping okupandiga jääb jõusse aga Mart sai mida tahtis.