Keskerakonna alustatud kõnelused koalitsiooni moodustamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaaga on jõudnud tõsiste teemade juurde. Lähinädalal on näha, kas jõutakse üksmeelele põhilistes majandus- ja sotsiaalelu küsimustes.
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles, et Keskerakonna juhatus otsustas alustada esialgseid konsultatsioone EKRE ja Isamaaga just seetõttu, et näha, kas kolme erakonna vahel on üleüldse kokkupuutepunkte. „Kui neid ühiseid arusaamu vajalikul määral ei ole, on erakond valmis minema opositsiooni. Nii eesti kui ka vene emakeelega inimesed saavad sellele võimalikule liidule oma hinnangud anda kohe, kui on olemas koalitsioonileping, mida tulevane valitsus saaks täitma asuda. Suure osa ühiskonna välistamine juba praegu ei vii meid edasi ega anna meie erakonnale mingitki võimalust täita valimistel pälvitud usaldust,“ kirjutas Korb erakonnakaaslastele saadetud kirjas.
Peasekretär selgitas, et pärast Reformierakonna poolt läbirääkimisteks seatud punast joont taastada ühetaoline maksusüsteem, mis toob ühiskonna jõukamale osale 100 lisaeurot ning viib 250-miljonit eurot riigieelarvest, pidi Keskerakond langetama otsuse kahe variandi vahel: kas jääda opositsiooni, anda kohe alla ja tunnistada oma toetajatele, et me ei saa lubatud eesmärke täita, või arutada võimalusi, kuidas edasi teha.
Peasekretär kinnitas, et erakond töötab selle nimel, et Eesti ja siinelavad inimesed saaksid parima võimaliku valitsuse. „Valitsuse, kus Keskerakond saab kaasa rääkida ja täita oma eesmärke, mitte vaadata kõrvalt, milliseid otsuseid teevad meie eest teised.“ Sama rõhutas ta veelkord, et iga hinna eest Keskerakond valitsusse ei lähe, kuid oma valijate eest mitte seismist ei saa meie erakonna puhul olla.
Eelarve seab raamid
Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles esmaspäeval, ajakirjanikele kõneluste käiku kommenteerides, et uusi peatükke ja arutelusid nädala algul ei avatud, vaid vaadati üle juba varem kokku lepitud teemad koos rahalise kattega. „Läksime detailsemaks ja vaatasime nädalavahetustel toimunud arvutustele ka otsa, sest paljudel erakondadel on olnud head ettepanekud; nüüd need ettepanekud said sisustatud ka rahaliste kohustustega,“ selgitas Simson.
Ühegi teemaga pole tema sõnul seni kõnelustel lõpuni jõutud. „Kõik kokkulepitud teemad tegelikult on koalitsioonileppes kirjas ja sõnastatud siis, kui me teadsime, et neile on riigieelarves sajaprotsendiliselt kate. Praegusel hetkel tuleb vaadata tõele näkku, et kolm erakonda on oma lubadustes tahtnud teha enamat, kui 2020. aasta eelarve tegelikult lubab.“
Eelmisel nädalal peetud kõnelustel seati eesmärkideks ülikiire internet ja eesti keele laialdasem kasutamine IT-lahendustes. Lepiti kokku e-residentsus 2.0 jätkamine, kiirete ühenduste väljaehitamine ning digioskuste edendamine. Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et riigil tuleb enam toetada innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu, samuti noorte ja täiskasvanute digioskuste edendamist. „Meie e-riigi lahendused on eeskujuks ja ekspordiartikliks väga paljudele riikidele maailmas. Samuti on erasektor järjest enam arendamas Eestis uudseid ja majandusarengule olulisi lahendusi. Innovatsiooni toetamisel tuleb riigil ajaga kaasas käia, mis tähendab nii IT ja inseneriteaduste õppe väärtustamist kõigis haridusastmetes, kiirete internetiühenduste pakkumist kui ka seadusandluse kaasajastamist,” tõi Ratas välja, viidates seejuures näiteks ka pakirobotitele ja isesõitvatele autodele.
Kolm erakonda arutasid ka energiajulgeolekut ning õlitööstuse arengut. Võimaliku koalitsiooni hinnangul tuleb jätkata põlevkivi kui Eesti peamise energeetilise maavara võimalikult tõhusat ja madala keskkonnakoormusega kasutamist. Ratase sõnul on põlevkivisektoril oluline strateegiline roll Eesti energiajulgeoleku tagamisel, majanduse arengus ning tööhõives, eelkõige Ida-Virumaal. „Tulevane valitsus peab pakkuma põlevkivisektorile kindlust õlitootmisse investeerimiseks ning tööstuse edasiarendamiseks,” sõnas Ratas. Seejuures rõhutas ta, et erakonnad toetavad keskkonnatasudest osa eraldamist kohalikele omavalitsustele, mida enim kahjustavad loodusvarade kasutuselevõtuga kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud.
Laupäeval, 30. märtsil koguneb Tallinnas Keskerakonna volikogu, et saada ülevaade ning anda hinnang koalitsioonikõnelustele. Volikogul on kavas kinnitada ka erakonna kandidaadid eelolevateks Euroopa Parlamendi valimisteks mai lõpul.
Aivar Jarne