Edukas õppeaasta

Mailis Reps, haridus- ja teadusminister

Möödunud õppeaasta on olnud kahtlemata edukas. Haridusvaldkonda puudutavaid seadusi on muudetud ja raha investeeritud. Kõike selle nimel, et haridust edendada ja muuta veelgi tõhusamaks.

Igas kooliastmes suunavad lapsi ja noori mitmed erinevad spetsialistid, keda on vaja toetada ja hinnata. Viimast mõtet silmas pidades oleme pööranud tähelepanu õpetajate, kasvatajate ja tugispetsialistide palkade konkurentsivõime tõstmisele. Õpetaja palga alammäär tõusis seni kõrgeimale tasemele – 1250 euroni. Vabariigi valitsus suunas omavalitsustele 15 miljonit eurot lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks. See muutus tõstis paljude lasteaiaõpetajate elatustaset.

Ka õpilaste jaoks on toimunud mitu muudatust, mis teevad neil kooliteekonna mõnevõrra kergemaks. Õppeaasta alguses jõudsid koolidesse digiõpikud läbi veebikeskkonna Opiq. Isiklikult pean seda suureks töövõiduks, sest digiõpikutega soovime õpilaste koolikoti muuta kergemaks ning õppimise individuaalsemaks ja interaktiivsemaks. Riik on investeerinud ka koolikeskkonna parendamisse – möödunud õppeaastal toetasime omavalitsusi põhikoolihoonete kaasajastamisel veel 45,5 miljoni euroga.

Mainimata ei saa jätta sedagi, et alates sügisest on kõigil väga hea inglise keele oskusega gümnaasiumilõpetajatel võimalik sooritada tasuta rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgtaseme (C1) inglise keele test ja saada rahvusvaheline keeleoskuse taset tõendav tunnistus. See lihtsustab edasist haridusteed noortel, kes plaanivad siduda oma elu erialaga, mis eeldab väga head võõrkeeleoskust, ning neil, kes soovivad saada välisriigis õppimise kogemusi.

Oluline aasta kutse- ja kõrghariduse jaoks

Kutseharidusele oleme pööranud erilist tähelepanu. Vastu võeti seadus, mis parandab kutseõppe ja tööturu seotust. Lisaks uuendati rahastamisskeemi, mis annab koolidele suurema vabaduse oma sihtide seadmisel ja julgustab õppetulemusi parandama. Valitsus kinnitas ka kutseharidusstandardi muudatused, millega toetatakse noori erialavalikute tegemisel ning mis toovad suuremat paindlikkust koolilõpetamise tingimustesse.

Oluline on mainida, et Haridus- ja Teadusministeeriumis vastvalminud analüüsi põhjal on 80 protsenti kutseõppuritest rahul teadmiste ja oskustega, mida kutsekoolid pakuvad.

Möödunud õppeaasta tõi kõrgharidusse mitu olulist muudatust, mille vilju saame tulevikus noppida. 2019. aasta alguses allkirjastasin ülikoolide halduslepingud. Tegemist oli olulise verstapostiga – kokku lepiti ülikoolide vastutusvaldkonnad, peamised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused.

Märtsis võeti Riigikogus vastu kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused, mis suurendavad paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustavad kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdavad ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldavad kujundada akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli. Tudengite jaoks on seaduste uuendamine märgiline, sest mitmed nende soovitud muudatused kirjutati seadustesse sisse. Näiteks uuest õppeaastat alates on võimalik akadeemilise puhkuse ajal õpingutega jätkata ja eksameidki sooritada.

Tegelikult leiab möödunud õppeaasta töövõite peaaegu igast valdkonnast. Näiteks täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr on tõusnud läbi aegade rekordilisele tasemele! Uuringu sõnul on noorsootööga rahul ligi 90% noortest ja huviharidus sai 14 miljonit lisarahastust. Samuti astusime suure sammu idufirmade toetamise suunas – Haridus- ja Teadusministeerium ning sihtasutus KredEx ja Startup Estonia on otsustanud toetada haridusvaldkonna idufirmade loomist 300 000 euroga.

Need on edusammud, mis on saanud võimalikuks tänu erinevate gruppide koostööle. Soovin südamest tänada kõiki, kes on panustanud Eesti haridusse.