Tõnis Mölder, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees
Riiklikult kõrgele viidud alkoholiaktsiis oli liialt järsk ega arvestanud piirikaubandusega. Samas saab kõrge alkoholiaktsiisi poliitika mõjusid rahva tervisele hinnata alles mõne aja pärast ning kiiruga tehtud maksumäära langetamise otsused võivad tuua pikema aja jooksul enam kahju kui kasu.
Riigikogu kevadistungi kõige kaalukam debatt oli kindlasti alkoholiaktsiisi üle. Uuel valitsuskoalitsioonil on esmasteks eesmärkideks olnud piirikaubanduse ohjeldamine ning ühe meetmena rakendatakse selle tõkestamiseks alkoholiaktsiisi langetamist 25 protsendi võrra. Millist mõju see otsus Eesti majandusele avaldab, on hetkel väga keeruline prognoosida.
Eesti on alkoholi tarbimise poolest Euroopa Liidus üks juhtivaid riike. Alkoholi tarbimine, eriti liigtarbimine, on paljude kuritegude probleemallikaks – olgu see siis seotud perevägivalla juhtumitega või purjuspäises autoga liiklemises. Eesti elanikud tarbisid 2017. aastal 8,6 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta (10,3 l täiskasvanud elaniku kohta). Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on 6 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Näiteks suri 2017. aastal otseselt alkoholikahjude tõttu Eestis 662 inimest.
Keskmõte: Eesti alkoholipoliitika üks peamisi meetmeid alkoholi tarbimise vähendamiseks on aktsiisidega reguleerimine ja müügikohtade arvu vähendamine.
Enam kui 90 protsendil elanikest asub lähim alkoholi ostukoht kuni 10-minutise teekonna kaugusel. Eestis on viimastel aastatel küll rakendunud ulatuslikud piirangud alkoholireklaami suhtes, aga alkoholimüügiga tegelevaid asutusi on alates 2016. aastast olulisel määral juurde tulnud; 2018. aasta seisuga oli Eestis kokku 7806 alkoholi müügikohta. Eesti alkoholipoliitika üks peamisi meetmeid alkoholi tarbimise vähendamiseks on aktsiisidega reguleerimine ja müügikohtade arvu vähendamine. Eesti ei ole suutnud alkoholipoliitikas neid seatud eesmärke täita. Alkoholitarbimise propageerimine ja soodustamine ei ole kuidagi jätkusuutlik tervisepoliitika.
Pelgalt aktsiisi langetamine ei pruugi tagada algse olukorra taastamist majanduses. Viimasel kahel aastal Rahandusministeeriumi tehtud prognoosid, mis puudutavad alkoholiaktsiisi laekumist, on olnud, pehmelt öeldes, konarlikud. Eksitud on väga suurtes eelarvelistes vahemikes ning reaalselt pole suudetud hinnata mõju piirikaubandusele. Seega ei saa praegu lõpuni kindel olla, et just alkoholiaktsiisi langetamine toob tulevasteks aastateks Eesti riigi eelarvesse raha juurde ning peatab piirikaubanduse.
Oluline on märkida, et praeguse aktsiisipoliitika puhul liikus suur osa maksurahast Läti riigi eelarvesse, aga alkoholist põhjustatud tervisekahjud jäid Eesti riigi kanda. Riiklik alkoholipoliitika eeldab pisut pikaajalisemat vaadet kui ainult aktsiisi iga-aastane laekumine. See eeldab, et tasakaal on leitud nii rahandus- kui ka tervisepoliitika eesmärkide vahel. Oluline on, et poliitikud mõistaksid – alkoholi tarbimine on Eesti ühiskonnale jätkuv probleem ja tagajärgede ennetamisega tuleb tõsiselt tegelda.
mõte on sellist haiget soigu avaldada ja leheruumi raisata? Isegi internett saab sellest täis.
Igasugune toidu ja joogi tarvitamine PEAB OLEMA iga inimese vaba valik. Et ükski Senka ega Jurka oma käppi sinna külge ei paneks!
Mitte keegi pole mitte kunagi tõestanud, palju annab elule juurde või võtab elust ära pits veini, klaas õlut, tops viina, pudel mahla, ämber vett jne rääkimata toitudest. Sellist valemist POLE! On 100-aastaseid jotasid ja 20-seid äkksurnuid mitte grammigi tagajärjel.
Seepärast on ette vale igasugune soigumine kellegi tervise pärast.