Algasid 2019. aasta õpetajate palga konsultatsioonid partneritega

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kohtus täna Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Haridustöötajate Liidu esindajatega, et alustada läbirääkimisi õpetajate järgmise aasta miinimumpalga üle.

„Mul on hea meel, et olime täna kõik ühel nõul – nii ministeerium, omavalitsused kui ka ametiühingud soovivad, et õpetajad oleksid ühiskonnas väärtustatud ja nende palk kasvaks. Eelarvestrateegias on  järgmisel neljal aastal õpetajate palgatõusuks planeeritud 319 miljonit eurot, mis tähendab, et õpetajate miinimumpalk on riigi toetusel järgmisel aastal vähemalt 1250 eurot ja arvestuslik keskmine jõuab 1500 euroni. Sellele lisandub omavalitsuste panus,“ ütles Reps.

„Jätkub ka lasteaiaõpetajate palgakasv, milleks eraldati lisaraha juba tänavu. Selleks, et linnad ja vallad saaksid magistrikraadiga lasteaiaõpetajale tagada töötasu vähemalt üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäära tasemel, on eelarvestrateegias järgmisel aastal planeeritud 15 miljonit eurot, nelja aasta peale kokku vähemalt 60 miljonit. Mul on hea meel, et kõik omavalitsused on juba sel aastal palgatõusuga kaasa tulnud,“ lisas haridus- ja teadusminister.

Reps lisas, et lõplikud palganumbrid selguvad, nagu igal aastal, riigieelarve läbirääkimiste käigus.

Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimehe Reemo Voltri sõnul lähenetakse eesmärgile tõsta õpetajate keskmine palk 120 protsendini Eesti keskmisest palgast, suhteliselt tagasihoidlike sammudega. „Viimase riigikogu koosseisu ametiajal on õpetajate keskmine palk lähenenud riigi keskmisele palgale vaid kuus protsendipunkti. Rõõmustav on aga, et palgatõus on laienenud ka lasteaiaõpetajatele. Meil on väga hea meel, et valitsus on otsustanud omavalitsustele anda lisaraha selleks, et tõsta magistriharidusega lasteaiaõpetajate palku,“ ütles Voltri.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektori Jüri Võigemasti sõnul on omavalitsusliidud igati nõus sellega, et õpetajate palgakasv on jätkuvalt prioriteet.

Kohalike omavalitsuste täpne 2019. a haridustoetuse kasv, millest lõviosa moodustab õpetajate tööjõukulu toetus, sõltub ka õpilaste arvu muutusest ja selgub sügiseks. Läbirääkimised jätkuvad riigieelarve arutelude käigus. Eelarve kinnitatakse parlamendis eeldatavalt detsembris.

Taust

  • Riigi eelarvestrateegias on järgmisel neljal aastal kokku õpetajate palkade tõusuks planeeritud ligi 319 miljonit eurot.
  • Õpetajate prognoositav keskmine palk peaks järgmisel aastal olema vähemalt 1500 eurot ehk 9 protsenti kõrgem kui riigi keskmine, mis tähendab, et õpetajate miinimumpalk peaks RESi kokkuleppe kohaselt järgmisel aastal jõudma vähemalt 1250 euroni.
  • Kokku on riigil üldhariduskoolide õpetajate töötasudeks järgmiseks neljaks aastaks kavandatud üle 1 miljardi euro.
  • Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimisega alustati  aastal 2018,  riigieelarvest antakse kohalikele omavalitsustele aastatel 2019 – 2022 u 60 miljonit eurot.
  • Lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetust antakse kohalike omavalitsustele juhul, kui lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on 2019. aasta 1. jaanuarist vähemalt 90 protsenti ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.

 

Haridus- ja teadusministeerium/Kesknädal

1 Kommentaar
  1. Milleks 1 aasta ago
    Reply

    taolisi haledaid kauplemisi etendada, vaja on luua kindel kord, mitu osa Eesti eelarvest mingi palk moodustab. Siis on ette teada ning palk ei sõltu enam kellegi altkäemaksust ja pugemisest. Kuid paistab, et altkäemaksud valimse eel keskbande meelistoit ongi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.