Tasuta ühistranspordi kriitikud võiksid häbeneda

Peep Leppik, pedagoogikateadlasest koolmeister

Aeg on lõpetada arutelud tasuta bussisõidu üle maakonnaliinidel. Mind on maainimesena need tõsiselt solvanud, sest paljud ajakirjanikud, ametnikud ja poliitikud ei tunne vist meie Eestis erinevate ühiskonnakihtide elu.

See sai eriti selgeks, kui eelmise aasta hilissügisel pöördusin e-kirjadega valla–  ja toonase maakonnavalitsuse poole – teha ehitustööde ajaks bussidele Tõrva kesklinnas nõudepeatus (just vanadele ja liikumisraskustega inimestele). Kogu energia läks vastajatel sellele, et „igakülgselt põhjendada“ – just ajutise nõudepeatuse märkimine on Tõrva kesklinnas lausa võimatu.

Arvasin lihtsameelselt, et pärast 1. juulit lõpevad ka „arutelud“ tasuta bussisõidu üle maal. Eksisin, sest isegi juuli teisel nädalal olid need veel „aktuaalsed“ meie rahvusringhäälingus, kus hommikusaates räägiti varjatud irooniaga „Simsoni bussidest“, „Simsoni sõiduplaanidest“ jne.

Aktuaalses Kaameras kurtsid noored ajakirjanikud, et Lõuna-Eesti maakonnaliinide bussides pole konditsioneere ja teed ebatasased – süda läks lausa pahaks. Järeldus – raha tuleks panna hoopis teede tasandamiseks, mitte tasuta bussisõidule. Igal inimesel võib siin olla oma arvamus, kuid lõuna-eestlastegi maksudest ülal peetav rahvusringhääling võiks siinseid probleeme vahel ikka sisuliselt märgata (ilma irooniata)…

Mul tuleb iga nädal 2-3 korda sõita Helme-Tõrva vahet (apteeki, toidupoodi, rahaautomaati,  raamatukokku jne). Nooremalt kõndisin ühe otsa jalgsi, nüüd on asi keerulisem – valin erinevaid busse, kuis odavamalt ja kiiremini edasi-tagasi ära käia. Kaks eurot on mulle Tõrva-käiguks juba palju – minu sissetulek ei luba. Kuid 3-kilomeetrise bussisõidu hinnaks ongi enamasti üks euro. Nii vähe – hüüatas üks linnamees. Kõik on suhteline – sellise hinnaga (euro 3 km eest) oleks minu Tallinna-ots ligi 80 (!) eurot (edasi-tagasi lausa 160 eurot). Aga nii sõidavad siinsed maainimesed nädalate, kuude ja aastate kaupa. Tasuta nn Kadri Simsoni loodud buss on meile küll väga suur kergendus. Aitüma, minister Simson. Aga tegelikult tuleks tänada kogu tänast valitsusliitu!

Ja sotsiaalne õiglus!? Tallinlased sõidavad juba aastaid linnas tasuta (kohati isegi 10-15 km korraga), aga Valgamaal polnud pensionäridel isegi soodustust. Väitjatele, et pealinnas toimub see omavalitsuse rahaga, ütlen – te ei tunne eelarve koostamise põhimõtteid – oluline on eelarves ka nn riigi raha. Nii ongi maainimesed aastaid toetanud tallinlaste tasuta bussisõitu. Aga Eesti on ju üks! Et ironiseeritakse tasuta bussisõidu üle maal, räägib nende inimeste mõtlemise ja kõlbluse piiratusest. Lõpetagem mõnitamine ja ajagem hoopis asja edasi!

Peep Leppik, pedagoogikateadlasest koolmeister

16 kommentaari
  1. Vaatasin 3 kuud ago
    Reply

    kuidas saaks Lõuna-Eestist Lätisse sõita. Ikka raha eest. Aga mida pole, seda pole. Vastikul kommunistide ajal sai mitu korda päevas sõita Aluksnesse, Apesse, Petserisse. Meie bussiliinidel olid need konksud sees. Nüüd ei liigu Vastse-Roosast Apesse MITTE ÜHTEGI bussi! Kuidas ma astun tühja seljakotiga sinna 5km ja siis täiskotiga tagasi 5km, endal kirstumaik suu ees? Ja Vastse-Roosast tuleb Võru peale ainult 1 buss! Taas hääleta.
    Vastikus ENSV-s sai hopsti sõita Tartust Petserisse ja tagasi, nüüd … teate isegi. Isegi keskbande koostööleping Puutiniga ei aita.
    Ja kui Lätiga piiri pole, siis miks Katariina ei pane käima Tartu-Võru-Ape-Aluksne-Misso-Vahtsõliina-Räpina-Tartu liini ühtpidi ja teistpidi. Siis saaks lätitajad ka paaritunnise vahega tagasi. Või Valga-Volmari-Smiltene-Valga liini?
    Viljandist pandi käima liin Ruijenasse aga vist olla see nüüd lõpetatud. Käib vist vaid Tallinn-Ikla alkobuss MK Autobussi näol.
    Kuidas me seda tasuta õnnistust niisutame kui ei saa Lätist kärakatki osta?

  2. Miks 3 kuud ago
    Reply

    Peebu peab kriitikat lubamatuks? Mida üldse tähendab KRIITIKA? Aga seda, et tegemist on ARVUSTAMISEGA. Arvustada võid aga nii poolt kui ka vastu ehk heaks kiita kui ka maha laita. Kui ei tohi aga teha kumbagi, siis oleme taas stalinistlikus ajas. Ootan Peebult asjalikku selgitust.

  3. Bensiinijaamade kaudu nuumatakse venemaad miljardites eurodes iga kuu.
    Kui autode,busside,traktorite,ATV-de,rekkate,tsiklite jpm. mootoritele paigaldada paukgaasi aparaadid siis hoitakse kokku 90% !!!
    Seega,eiis venemaale enam miljardeid eurosid ei voola ja need miljardid hakkavad kosutama Eesti elatustaset.

  4. Triin 3 kuud ago
    Reply

    Kui proua minister leidis oma ametinimetusele—majandusminister (selle valdkonnaga pole võimeline tegelema)—-sotsiaalsema ameti (Savisaare eeskujul ja mahitusel,selliste “heategudega” võimul püsida) , siis sotsialistlik sõna “tasuta” passib sinna ritta küll. Kui proual pole majanduse edendamise meetmetest õrna aimugi, siis sellel “tasuta” jagamisel on ka omad nüansid—-see raha võetakse valla, alevi jne eelarvest (osaliselt riigieelarvest) —sinna koguneb see raha KÕIGI MAKSUDEST, ka nende, kes sõidavad oma auto (tihti on sunnitud seda tegema) või rongiga—-seega need “tasuta” saajad varastavad selle raha naabrimehe taskust. Iseasi, kui maal elavatele jaotatakse transpordikulud kõigile võrdselt. See oleks aus ja tõeliselt sotsialistlik—20 aastaga kommunistlik, kus Simson hakkab ka leiba-piima “tasuta” jagama. Eks nad seal Tallinnas mõtlevad selle varsti välja, et oma umbkeelsetele valijatele meeldida. Poleks iial arvanud, et me veel sinna nõukogude aega nii väga tagasi tahame ronida, et ikka kellegi arvelt midagi endale “tasuta” saada.

    • Õnneks 3 kuud ago

      järgmise valimise järel Katariina enam minister pole ja see sotsialistlik jama lõpettaakse. Juba sellepärast ei tohi EKRE oma susse keskbande voodi ääre alla toppida.

  5. Stakan K. Butõlkin 3 kuud ago
    Reply

    Isand Leppikul kahtlemata õigus . Minu arvates panevad tasuta ühistranspordi kriitikud teemast enamasti mööda. Küsimus oli ju ühistranspordi dotatsiooni suurendamises 80%-lt 100%-le. Praegused kriitikud ei pannud 80% list dotatsiooni pahaks, nüüd on järsku 100% saatanast? Täiesti loogikavaba on argumentatsioon, et dotatsiooni suurendamise asemel võiks selle rahaga hoopis teenust paremaks muuta ja liinivõrku tihendada. Teenuse kättesaadavus ja kvaliteet on küll ühe valdkonna aga siiski erinevad teemad. Dotatsioon on riiklik või omavalitsuslik meede mis tagab konkreetse teenuse kättesaadavuse elanikkonnale. Mida halba saab olla olemasoleva teenuse veelgi paremas kättesaadavuses?
    Liinivõrkude tihendamine, paremad sõidutingimused ?Viriseda saab alati sest vajadusi on väga erinevaid. Olemasolev liinivõrk on pika aja jooksul välja kujundatud ja katab siiski eeldatavalt suurema osa vajadusest.Täna väita , et kõik vajab ümbertegemist osundab sellele, et kõik senised valitsused koos ametkondadega (eriti majandusministeeriumis)koosnesid idiootidest? Oivalisusest on ühistranspordis muidugi asi edaspidigi kaugel.( Ja selle oivalisususe ja hüperuniversaalsuse saabudes ei oleks need enam mitte maakondlikud bussiliinid vaid taksoteenus?.:)
    Ühistranspordi vallas avaliku teenuse mõte on siiski eeskätt hädapärase kättesaadavus ja võimalikult suurele osale elanikkonnast ja kui see ülesanne on lahendatud saab asude teise kolmanda ja neljandajärgu küsimuste lahendamise juurde: optimeerida, parandada kvaliteeti jne. Üks Saaremaa bussijuht(Bachmann) kunagi ütles hilinenud EÜE katele: mitte buss ei oota matsi vaid mats ootab bussi. Loogiline: ka ettevõtted ja asutused ning inimesed võiksid kohandada omi tegevusi ühistranspordi järgi mitte ühistransport ei peaks üritama kohandama end erinevate ettevõtete või üksikindiviidide kapriiside järgi, sest see on mission impossible.

    • Tavaariss 3 kuud ago

      Putõlkin pole vist kursis bussiliiklusega Eestis. Jutt millegi tihendamisest on kena, kuid seda ei tehta. Vigane on juba praegune sihtkoha küsimine, sest kui sõidad mingi bussiga, siis samal liinil sõites ei saa ju teada, kuhu tegelikult tahetaks sõita. Eesmärk on hoopis selles, et siis saaks teada, kust saaks busse vähemaks võtta või liin üldse sulgeda, sest vähe sõidab.
      Et maaliinid korda saada, oleks vaja korraldada valdades küsitlused, kes nende elanikest millal kuhu sõidavad. Kuhu korrapäraselt ja millised on ettenägematud sõidud (nt arst)?
      Näiteks mina käin linnas iga 3 nädala takka, siis ostan kauasäilivat toitu, mittesäilivat aga kohalikust poest. Samuti suuremahulisi ja raskeid kaupu kohalikust. Naaber käib korra nädalas linna sja vahepeal korra kohalikus. Ja nii saaks teada ka teiste sõiduvajadused. Eraldi tuleks need leida ka suve ja talve jaoks, siis on vajadused erinevad. Viga on ka valdade kaotamises, sest varem ajas kohaliku vajaduse vallavalitsus kohe ära, nüüd eemalasuv ei taha sind tundagi. Ütlevad vaid, et nüüd on sõit tasuta, eks te ise klapitage oma sõite.
      Putõlka on vist noor tibla ega saagi teada, et ENSV-s vastikute kommude juhtimisel sai otse Tallinna ka Saatsest, Vasknarvast, Kallastest, Nuiast ja veel mitmest kohast, õhtul sai isegi koju tagasi. Nüüd klapita 3-4 bussi ja rongiga, vahel oota järgmist vahendit 3-4 tundi. Ja samal päeval tagasi ei saa. Tahad reisimagi minna, siis kolista Tallinna eelmisel õhtul ja konuta öö pargipingil, sest reisibussid lõunasse väljuvad kella 6-7 ajal. Hea on kui ei saja ja on soe nagu praegu, saad pargis murul vedeleda.
      Samuti oli vanasti palju ringliine (said kumbapidi koju tagasi), millest täna saad vaid unistada.

    • Stakan K. Butõlkin 3 kuud ago

      1.Pole ma ei noor ega ka tibla mitte ning kõnekäänd ütleb et ke teisele nime annab-see ise seda kannab:) Teise inimese sildistamine teadmata fakte -iseloomustab teid, sõimajat üsna ilmekalt.
      2.Selleks, et teada saada mis inimestel vaja on-ei pea nendelt piletiraha küsima.Transpordi ja konjunktuuriuuringute jaoks on meil olemas instituudid. TTÜ-s koolitatakse logistikaerialal inimesi kes transporti korraldavad. Ühistranspordikeskustes töötavad spetsialistid jne.Turu uuringud ja sõitude valideerimine vms. meetodid annavad inimeste sõidueelistustest adekvaatse pildi.
      3. Ei maksa enesele ette kujutada et bussiliine on võimalik kohandada nii, et iga kapriis saaks arvestatud. Veelkord Pöide sovhoosi bussijuhti Bacmanni üle korrates: mitte buss ei pea ootama matsi vaid mats peab ootama bussi.Tulebki omi sõite klapitada ja kui ikka kuidagi ei klapi ja kui SOOVITE REISIDA, siis tellige takso või ostke endale auto , eesel , hobiune, motoroller või käia jala või paluda naabrimehe abi. Kas kujutate ette et maakondlikud bussiliinid peaksid suutma lahendada kõik kodaniku etteulevad transpordiprobleemid ja reisisoovid? Kuu pealt olete eile pea peale kukkunud või, et ei tea mismoodi elu eestis käib, meil ei ole siin Kommunistlik paradiis?
      4.Ka praegu on paljudes valdades-linnades suvised ning talvised graafikud-ei ole vaja siin nõukaaja arenenud sotsialismiga võrrelda kus vabariigis oli 50000 isiklikku sõiduautot. Praegu on neid ca 700 000. Meil on väidetavalt turumajandus.Igaüks kel puuet ei ole-peab ise hakkama saama.
      5. Tasuta ühistransporti tuleb käsitleda sotsiaalabina (sest seda ta sisuliselt on)-või toetusena neile kes ise hakkama ei saa: õpilastele, puuetega inimestele, vanuritele., alkohoolikutele -ja see peab olema tasuta.(Minu arvates on see kes ei suuda autot juhtida ega enesele autot soetada: sügava puudega ja vaid osalise töövõimega .Minge USA-sse ja nõudke poodi mineku tarbeks ühistransporti? Teid vaadataks justkui vaimuhaiget.
      6.Meil võiks ka anda B kategooria autojuhilube alates 16 eluaastast.
      7.Meil peaks eelisarendama isiklike sõiduautode kasutamist mitte ühistransporti. Maal ma mõtlen, mitte linnas. Meil, Eestis on avalikult kasutatavaid teid maailmarekordiliselt palju ühe maksumaksja kohta. Miks mitte nende kasutamist soodustada. Miks neid niisama hooldada ja remontida? Kütuseaktsiisi tuleks alandada ja suurema kütusetarbimisega autodel võiks olla maksusoodustus. (Seda enam et kliimasoojenemine on bluff, tegelikult on jääaeg. )

    • Mingi 3 kuud ago

      olemasoleva sõidu valideerimine ei anna pilti sellest, millist liini oleks vaja. Sest pole valikut. Valideerimine vaid näitab, palju keegi juba olemasoleval liinil sõidab, mitte seda, kuhu tahetaks sõita. Kui tahad sõita veneverest Kärru või Salla, siis nende vahel bussi ei käigi. Tuleb algul sõita Rakverre ja siis Väike-Maarja, Simuna või Rakke kaudu sihtkohta. See võtab terve päeva. Kuid kui inimene ei suuda 17-20km jala käia? Ja nii kannavadki need “eksperdid” oma ülemustele ette, et mitte keegi ei taha Veneverest Kärru sõita, sest olematu liin ei näita seda!

    • Toon näite 3 kuud ago

      Peatus pakub veneverest kärru sõitmiseks järgmist teed ja busse:
      Venevere 07.49 – 0828 Mustvee 0845 – 09.55 Tartu 10.00 – 11.24 Rakke 16.02 – 16.29 Käru.
      Mustvees 39m ootamist, Tartus ainult 5, kuid mida kuradit teha Rakkes 4t38m? Ja kindlasti ei saa samal päeval tagasi.
      Ent olgu, vaatasin Rakvere kaudu:
      Venevere 06.27 – 07.28 Rakvere 15.05 – 15.47 Rakke 16.02 – 16.29 Käru. Rakvere restos tuleb päevitada 7t37m. veneverest läheb ka hilisem buss 15.05, kuid sellega Rakke bussile enam ei jõua. Saab ka varem Rakkesse ja Simunasse, kuid oodata tuleb ikkagi samapalju.
      Muidugi elab seal vahepeal varasemaga võrreldes vähe inimesi, sest külad on valitsuste poolt välja suretatud ja inimesed linnadesse küüditatud. Kuid kas see ongi eesmärk? Kui aga oleks ette teada, millal inimene tahab ikkagi Veneverest Kärru sõita ja samal päeval ka tagasi jõuda, siis miks valitsus selle eest ei hoolitse? Kas taas sel põhjusel, et valideeritakse oma sõit hoopis muudel liinidel, mis veel on alles?
      Ja loomulikult pole see ainus vahemaa Eestis. proovi näiteks sõita Räpinast või Põlvast Valka. Või Hopasse. Kogu meie Kagu-Eesti bussindus on üles ehitatud Tartu peale. Tahad sõita Räpinast Valka, sõida kõigepealt Tartusse, siis sealt Valka.

    • Mustvees 3 kuud ago

      ikka 17 minutit ootamist.

  6. maali maalt 3 kuud ago
    Reply

    Eelmine maali maalt on liba.

  7. Maali Maalt 3 kuud ago
    Reply

    appi, ju loll jutt, see autor küll mingi teadlane ei ole.
    kui maa inimene ei jõua 3 km jala käia siis on küll tema koht hooldekodus…

    parim pärl :
    “Väitjatele, et pealinnas toimub see omavalitsuse rahaga, ütlen – te ei tunne eelarve koostamise põhimõtteid”

    tänu sellistele rumalatele inimestele saigi keskerakond võimule ja selle riigi nii raskesse olukorda viis.

  8. Peebu 3 kuud ago
    Reply

    jutus mitu küsitavust.
    Kui Peep on teadlane (nagu ta ennast ise nimetab), siis ei tohiks ka pinss lahja olla.
    Tõrva on ka minu arvates küla, kuid siiski suurem kui mõni 100 elanikuga ja suurtest teedest eemalolev asula. Minukandis küll keegi rahapuuduse üle ei kurda, lihtsalt tuleb majanduslikult elada. Mitte suitsetada, mitte juua, mitte lällata ega tellida igasugu prahti veebipoodidest. 300…400€ on elamiseks täiesti piisav ja bussirahaks jääb parajalt üle.
    Imelik on Tõrva bussisõidu kildi hind – 33s. meil on 5s kilt. Kuid kuna vähimhind on 60 senti (mitte 1€), siis 12km see ka katab, niipalju on meilt linna. Seega on peebu pakutud hind haigest ajust välja imetud. Minul on Tallinna 250km ja isegi kõike tasudes läheb üks ots maksma 8.50. Ja mida sealt vastikust Tallinnast üldse otsida, eriti sellisel suvel. Seal ju Katariina, Sae-Taavi jt haiged kujud, kellest tuleks kui katkust eemale hoida. Selliseid ei tohiks isegi telekas näidata, rikuvad pilli ära.
    Imelikud on ka Peebu käigud, 2-3 korda nädalas eri kohta eraldi. 1 kord nädalas oleks paras. Saab võtta kogust 3…5 raamatut, toitu osta korra nädalas, äärmisel juhul 2. Apteegis küll mitu korda nädalas ei käi, ravimid ju soodustavad haigestumisi. Kui oskuslikult neid päevi sättida, siis üle 4-5 päeva 1 kord, see teeb 6…7 korda kuus.
    Ja mis asi on RIIGI raha? Pole sellist imelist rahastajat nagu RIIK. On RAHVAS! Õpsist teadlasele peaks see lõpuks selgeks saama.
    Need tulised tänusõnad Katariinale ja tervele pedede pundile aga jätavad mulje, et see haige kurtmislugu on tegelikult mõeldud poliitiliseks propaks.
    Võibolla mina näen asju selgemini, sest ma olen samuti õps, kuid mitte ajuloputatud teadlane teatud jõugust.

    • Peebule 3 kuud ago

      ah et oled ka õps? Lugesin su targutuse läbi ja kananahk tuli ihule, kas sellise sõnavaraga õpsid õpetavad meil koolis lapsi? Pedede punt, Katariina, Sae-Taavi, pinss….äkki lugupeetud õpetaja seletab lahti sõnade tähendised? Mis sind tegelikult häirib? Kas sa kujutad ette, aga mina käin iga päev poes. Ilmselt olen sinu silmis ka mingi pervert, kes ei oska elada, kes kulutab oma raha veebipoodidest asjade ostmisele, jne, jne.
      Saadan siinkohal tulised tänusõnad ka mina minister Simsonile ja arvan samuti et ta on tubli minister ja teeb õigeid asju.
      Kui Peebul aega oma kõnepruugi lihvimisest üle jääb, siis tervita Helmeid ka. Aga võimu näete nagu oma kõrvu(ainult peeglist)

    • Teen 3 kuud ago

      siis tillukesed keeleparandused ehk ütlen otse:
      1) mitte peded, vaid omasoolised türaimejad ja vitulakkujad
      2) Katariina on Kadri algkuju ning kuna katariina esindab just seda jõuku, millel koostööleping Eesti vaenlasega, siis on ka nimi asja eest
      3) Sae-Taavi on täpne nimi sellele, kes on nime loodustvihkava ja -hävitava ametnikuna ise välja teeninud
      4) pinss on rahvakeelne sõna, sest on tunduvalt suupärasem kui 3-silbine pension või 2-silbine pensjon
      5) Iga päev käib poes tõesti mingi haige inimene, sest siis kulub raha rohkem kui korraga mitmeks päevaks toitu varudes
      6) Ei saa aru ka vihjest helmetele, sest mul pole nendega mingit pistmist ei otse ega kaude

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.