30 aastat Rahvarindest – september 1988

Tallinna Lauluväljak 11. september 1988.

Neli aastat tagasi, 2014. aasta 3. septembri pärastlõunal Tallinnas Nordea kontserdisaalis peetud avalikus kõnes USA president Barack Obama meenutas Heinz Valgu kuulsaid sõnu. „Ka Heinz Valk, kes viibib täna siin, rääkis kogu laulva revolutsiooni nimel, ja ta ütles, et „ükskord me võidame niikuinii“,“ lausus president Obama.

11. septembril 1988 toimunud üritusel „Eestimaa laul” ütles Heinz Valk oma kõne lõpus „Ükskord me võidame niikuinii!” ning need sõnad kujunesid populaarseks hüüdlauseks kogu taasiseseisvumisperioodil. Selliseid seoseid juhtub ühe rahva ajaloos väga harva ja seetõttu tasuks seda meenutada rohkematel inimestel kui ainult mälumänguritel. Ameerika Ühendriikide presidendi „kõnesepad” panid Rahvarinde ja Eesti laulva revolutsiooni vahele võrdusmärgi. 30 aastat tagasi oli see ka meil enesestmõistetav ja seda ei peaks täna laskma ajaloos tuhmuda.

Edasi sirvime professor Rein Ruutsoo märkmeid:

2. september – „Noorte Hääles” ilmub Eestimaa Rahvarinde alusdokumendi (harta) projekt. Harta märgib, et Rahvarindel ei ole alluvusvahekorda ühegi organisatsiooni ega asutusega (sisuliselt eitatakse ENSV konstitutsiooni paragrahvi, mis rõhutab partei juhtivat osa). Selles esitatakse nõue liiduvabariigi tunnistamisest suveräänse riigina, rõhutatakse eestlaste enesemääramisõigust, NSV Liidu kohustust järgida rahvusvahelisi kodaniku- ja inimõiguste pakte, luua kaasaegne õigusriik jne. Isegi ERSP leiab kokkuvõtteid tehes, et Rahvarinne on forsseerinud “positiivseid programme nagu IME, keeleseadus, valimiseadus, kodakondsusseadus”. (ERSP Toimetised 1989, nr. 2 )

2. september – RR-i algatusrühma algatusel toimus konsultatiivkohtumine Eestis elavate rahvuste esindajatega. Rahvarinne toetab vähemusrahvuste püüdlusi, kuna nende huvide kaitsmise toetamisel on tähtis koht Eesti demokratiseerimises. Rahvarinne panustab tugevalt, et saada Eesti iseseisvusvõitlust toetama Interrinde tugeva Eesti-vastase propaganda surve alla langenud vähemusi ja nn venekeelseid. Selle poliitilise algatusega tunnistatakse esmakordselt, et keelelisi ja kultuurilisi õigusi omavad ka muud Eestis elavad vähemused peale venelaste. Osalesid armeenlased, ungarlased, juudid, leedulased, lätlased, poolakad, tatarlased, rootslased, ukrainlased, venelased, valgevenelased jt. Kavandatakse Eestimaa Rahvaste Foorumit. Selle eesmärgiks on konsolideerida Eesti elanikke nii, et rahvusvähemused toetaksid eestlaste enesemääramist, ning vähendada võimalust, et „internatsid” võiksid esineda kõigi venekeelsete inimeste nimel.

9. september – ENSV Ülemnõukogu juures alustab tööd keeleseaduse töögrupp, mille kokkupanekul ja töös on oluline koht ka Rahvarindel (töögruppi juhtiv Enn Põldroos valitakse Rahvarinde volikogu liikmeks, ühest peaeksperdist Mati Hindist saab Rahvarinde eestseisuse liige, Rein Ruutsoo valitakse programmikomitee aseesimeheks).

9. ja 10. september – Tallinnas toimub EKP Keskkomitee XI pleenum. Vaino Väljase juhtimisel on EKP suutnud Rahvarinde nõudmistega kohaneda. Karl Vaino võtetele vastupidiselt uus juhtkond, et mitte päriselt oma positsioone kaotada, toetab ideid, mis on mitmeti lähedased Rahvarinde hartale ja programmile. Esimest korda astub EKP välja eesti rahva säilimise kaitseks (seda kinnitab ka ERSP! (vt ERSP Toimetised 1989, nr. 2, 39). See lähendab ajutiselt Rahvarinnet ja EKP-d. EKP uus liider Vaino Väljas esitab Indrek Toome, Mikk Titma, Jaak Kaarma jt osavõtul koostatud uutmisprogrammi. Tunnistatakse, et EKP on rahva ees süüdi paljudes kuritegudes, teatatakse, et partei ei kavatse konfronteeruda (vastasseisu sattuda) rahvaga, et ta tahab ellu viia IME programmi, muuta eesti keele riigikeeleks ja Eesti NSV suveräänseks liiduvabariigiks ning kehtestada Eesti NSV kodakondsuse.

11. september – Rahvarinne korraldab Tallinna Lauluväljakul hiiglasliku massiürituse „Eestimaa laul”, millest kujuneb seniseni rahvarohkeim poliitiline demonstratsioon, kus osaleb arvatavalt 300 000 inimest. Kõlavad rahvuslikud laulud, peetakse kõnesid. Esinevad Rein Veidemann, Siim Kallas, Edgar Savisaar, Mikk Mikiver ja Heinz Valk, kes lõpetab oma kõne lausega „Ükskord me võidame niikuinii!”. Rahvast kutsutakse üles jääma oma nõudmistele kindlaks. Peo lõpulauluks on traditsiooniline “Mu isamaa on minu arm” Gustav Ernesaksa juhatusel.

17. september – Leedu Sajudise algatusel 20 000 inimese meeleavaldusena inimkett „Eluring” ümber Ignalina tuumajaama – see jõujaam on sama tüüpi ja sama ohtlik kui 1986. aasta kevadel plahvatanud Tšernobõli tuumajõujaam.

22. september – Interliikumine korraldab Linnahallis miitingu „Töötajate konsolideerimine XIX üleliidulise parteikonverentsi kursi toetuseks“. Selle tärmini valguses ilmneb ajaloo antagonistlik olemus: internatsid tähistasid Tallinna vabastamist Punaarmee poolt, aga eestlased koos läänemaailmaga meenutasid Eesti okupeerimist NSVL-i poolt koos Tallinna hävitamise ja vallutamisega.

24. september – Rahvarinde eestvedamisel toimub Tallinnas Eestimaa Rahvaste Foorum, kus osalevad venelased, juudid, lätlased, soomlased, türgi-tatari rahvad jt. Võetakse vastu deklaratsioonid rahvuslikest kultuurisuhetest Eestis ja kultuuriautonoomilisest taotlusest. Tunnistatakse eesti keelt riigikeelena ning tehakse ettepanek kehtestada vähemusrahvuste kultuuriautonoomia Eesti Vabariigi 1925. aasta mudeli järgi.

28. september – Leedu Vabaduse Liiga (ja osaliselt Sajudise) korraldatud meeleavaldus Vilniuses Gediminase väljakul. Leedu vanameelne parteijuhtkond (Songaila jt.) saatis rahulike meeleavaldajate vastu miilitsa eriüksused, paljud inimesed peksti läbi. Leedus on sügav poliitiline kriis.

27. ja 28. september – Rahvarinne korraldab Edgar Savisaare eestvedamisel Eesti, Läti ja Leedu majandusteadlaste nõupidamise Riias. Tutvustakse isemajandamise kavu ja otsitakse IME projektile Balti avalikkuse toetust. Kooskõlastatakse selle projekti läbisurumist ja õiguslike garantiide loomist. IME kava loodetakse ellu viia kogu N Liidus. Lätlasi, eestlasi ja leedulasi mobiliseeritakse koguma allkirju nende kavade toetuseks. Astutakse esimene oluline samm Balti rahvaste koostöö tugevdamiseks seismaks vastu Moskvale. Pakutav majandusmudel saab nimeks „Balti mudel”.

Olav Anton

3 kommentaari
  1. maali maalt 1 kuu ago
    Reply

    Ma mäletan hästi, et vihma hakkas tibutama. Savisaar ja Lauristin suundusid seejärel Metsakalmistusele Lydia Koidula hauale. 11.sept.20001a. Maalimakaubanduskeskusele ei tehtud terrorirünnakut. See oli USA oma lõhkamine nano-termiidiga. Minu vennatütar töötas 90-ndatel seal ühes firmas ja ma tean, miks nad lõhati. Muide Trumpi valimistel oli üks punkt ka sees, et uuesti korraldada nende hoonete lõhkamise uurimine, sest väga paljud tema sõbrad said seal surma.

  2. Vaagija 1 kuu ago
    Reply

    Vabandan, terrorirünnak toimus siiski 11. septembril aastal 2001.

  3. Vaagija 1 kuu ago
    Reply

    Kõik on ju õige, aga ei mäleta, et tookord lauluväljakul nii ränka vihma sadanuks, aga ju see lõpulaulu aegu nii oli, kus Gustav Ernesaksast meetri võrra pikem Venno Laul on vihmavarjuhoidjaks… Kasutan juhust ja tuletan meelde selle päeva, 11. septembri 1988, kolmekordset tähendust – üks traagiline ja kaks õnnesõnumit – 11. septembril toimus terrorirünnak New-Yorki Kaksiktornidele… 11. septembril toimus Lauluväljakul see mälestusväärne suursündmus “Eestimaa Laul” ja 11. september on lugupeetud maestro Venno Laulu sünnipäev! Täpselt tol hetkel 11. septembril 1988 sai Venno Laul 50-aastaseks ja tänavu 11. septembril 80-aastaseks – PALJU ÕNNE JA TERVIST JUUBILARILE!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.