Arutelu minister Mailis Repsiga

Kuhu liigub Eesti haridus? Arutelu minister Mailis Repsiga

Millised suuremad hariduslikud muutused on toimunud viimasel ajal? Kui suur on hariduse osa järgmise aasta riigieelarves? Kas Eesti noored on tublid PISA testi järgi? Kas õpetajate palgad tõusevad? Neile ja teistele küsimustele vastab haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Põnev arutelu toimub 10. oktoobril kell 18.00 Pirita Tervisespordi Majas. Kohtade arv on piiratud! Registreeruda saab kuni 8. oktoobrini, saates meili aadressile pavlovatallinn@gmail.com või helistades telefoninumbrile 55944695.

Kõigile osalejatele pakume lisaks meeldivale seltskonnale ka sooje jooke ja kehakinnitust. Üritus on kõigile tasuta.

Üritust korraldab Keskerakonna Pirita piirkonna juhatus.

Tule kohale, kui Sinu jaoks on haridus oluline!

Aleksandra Pavlova,

Keskerakonna Pirita piirkonna juhatuse liige

1 Kommentaar
  1. Küsige 2 kuud ago
    Reply

    Mailiselt parem järgmisi küsimusi:
    1) Kas ministeerium kavatseb korraldada aprillis ootamatuid tasemetöid 6. ja 9. klassis 1960ndate õppekava tasemel ning tollase hindamise järgi? Paljud saavad edasi ja paljud kukuvad läbi?
    Koolid tuleks valida eelmisel päeval loosiga nt 10-st eri piirkonnast üle Eesti. Ning ei mingit sahkerdamist!
    2) Miks pole ministeerium loonud kindlat korda õpside ja kooliteenijate palkade tagamiseks?`Kas arvestatakse sealjuures ka seda, et kõrgeim palk oleks neil õpsidel, kel õpetada 12…15 õpilast klassis? Alla selle ja üle selle oleks palk juba väiksem, sest esimesel juhul pole see tasuv ja teisel juhul ei jõua loeng karjale kõigini. Millal tehakse klassid väiksemaks, just 12…15-õpilaseliseks, et nad saaksid parima sideme ja omavahel ka seminaritüüpi õppides parima tulemuse?
    3) Kas koolide järjestamises minnakse üle nt paremate seas 5ndate võrdlemisele? Sest see välistaks keskmise tehisliku tõstmise kehvemate eksamitelt eemalejätu tõttu.
    4) Kas eesmärgiks on iga õpilase lai silmaring või juba põhikoolist sihipärane valik, kes suunatakse tööpingitööliseks, kes sokutatakse edasi ülikooli? Meenutan, et ENSV-s oli eesmärgiks just kõikide lai silmaring, sellepärast ka tolleaegsed koolilõpetanud teavad tänastest paberlikult haritud noortest palju paremini, kuidas maailm toimib. Nüüd on eesmärgiks ameerikalik suhtumine, et edasi lastakse ainult võimekad, jobud las lepivad kerjamisega.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.