Mulgimaa vallavanem Peeter Rahnel on omavalitsusringkondades ja üldse avalikus elus tuntud mees. Tema mõtetele ja tegudele annab lisaväärtuse seegi, et tegemist on väärika ja sügavate kultuuritraditsioonidega piirkonna – Viljandimaal asuva Mulgi valla – vallavanemaga. Usutluses Kesknädalale rääkis Rahnel selle valla inimeste kodupaiga- ja kultuuriarmastusest, erinevate piirkondade käekäigust, suurest omavalitsusest, samuti ootustest riigile.
Kas Mulgi vald oma esimest aastapäeva tähistab? Millega oleks sel puhul pealauda katta, mida ootate kingituseks?
Mulgi vald ei oota kingitusi. Ootame nagu teisedki omavalitsused vaid riigi poolt meid koheldavat kui partnerit ja sellest tulenevalt ka kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamist, et omavalitsused saaksid kogu riigis inimeste heaolu ja sotsiaalse turvalisusega tegelda ning seda tagada. Ootame riigipoolset tegevust majandusvallas ja maksupoliitikas, et ettevõtjad näeksid võimalust ka piirkondades väljaspool Tallinna ja Harjumaa kuldset ringi ettevõtlust arendada.
Mulgi- ja Setumaa vallad on Eestis omavalitsused, mis saanud nime põlise rahvakogukonna järgi. Kuivõrd see aitab valdasid kogu Eestis ja ehk kaugemalgi kuulsamaks teha?
Maine kujundamisel on sellest kindlasti kasu.
Kui keegi kirjutaks raamatut Mulgi valla 10., 20., 30. sünnipäevaks, millised sündmused ja kordaminekud peaksid seal kindlasti sees olema?
Olen kindel, et kordaminekuid on piisavalt, mida kajastada. Loodan, et omavalitsus on muutunud ettevõtjatele veelgi atraktiivsemaks. Oleme suutnud vältida vallasisest ääremaastumist. Mulgi vald on oma inimeste, maalilise looduse ja inimsõbraliku keskkonna poolest välis- ja siseturistidele meelissihtkohaks.
Mulgi vald koosneb senisest Karksi, Abja ja Halliste vallast ning Mõisaküla linnast. Kui erinevad on need piirkonnad?
Mulgi vallaks ühinenud omavalitsused on suhteliselt sarnased. Erinevused on ühinenud omavalitsuste elanikkonna suuruses ning sellest tulenevas infrastruktuuri olemasolus ja ettevõtluse ulatuses ja võimekuses.
Kas Mõisaküla mulgid on ka veidi uhkemad, et nemad ikkagi linnainimesed?
Eeldan, et see küsimus on esitatud naljavõtmes, ja selles võtmes ka vastan: Mis erilist uhkust saab olla, kui nimes on juba välja toodud, et tegemist on külaga?
Olite aastaid Abja vallavanem. Mida olete pidanud Mulgi vallavanemana juurde õppima?
Otseselt õppida ei olnud vajadust. Nelja endise omavalitsuse juhtimises on olnud erinevusi, kuid rohkem ikka ühesugust lähenemist. Mind paneb aga imestama, et mõned külaliikumise aktivistid peavad pärast ühinemist piirkondade (endiste omavalitsuste) identiteedi ja erisuste hoidmist ääretult negatiivseks, aga samas enda juhitud küla ja külaseltsi vaat et ainulaadseks koosluseks väljaspool omavalitsust.
Kuidas iseloomustaksite mulgimaist ettevõtlust?
Mulgimaine ettevõtlus ei ole ettevõtlusmaastikul midagi eraldiseisvat. Ettevõtlusega tegelevad ja oma ettevõtteid arendavad valdavalt kohaliku taustaga inimesed. Viimastel aastakümnetel on suurfirmade osakonnad jäetud valdavalt arengufaasist välja. Ilmekaks näiteks on juba nõukogude aja lõpuaastatel ja ka sealt edasi, vabas Eestis, linavabrikud Abjas ja Mõisakülas, vagunidepoo ning Talleksi metalli- ja masinatööstus Mõisakülas, õlle- ja veinitehas Karksis. Samas on ennast juba tõestanud uued arenevad metallitöötlemisettevõtted ja puidutöötlemisettevõtted kogu vallas. Arenenud on ka õmblus- ja piimandusettevõtted. Väiketootmine ning pereettevõtted on jõudsalt arenemas.
Ehk räägime veel täpsemalt mulgi põllumeestest?
Põllumajandustootmine on taastunud. Põllumajandusmaa on peaaegu täielikult kasutuses ning areng on silmaga nähtav. On täielikult teraviljatootmisele spetsialiseerunud tootmistalusid ja firmasid. On mitmed suured piimandusfarmid ja lihaveiste pidamisele spetsialiseerunud talud ning ülikaasaegsed seafarmid. On täielikult mahetootmisega tegelev piimandustalu, mis töötleb kogu oma toodetud piima valmistoodanguks. On köögivilja- ja marjakasvatusega ning nendest lõpptoodangu valmistamisega tegelevad ettevõtted.
Teadaolevalt olete ka Mulgi Instituudi vanem. Mida selles ametis teete?
Mulgi vanem on pigem esindusisik. Mulgi vanem esindab Mulgi Kultuuri Instituuti, Mulgi kultuuriruumi ning Mulgimaad. Mulgi Kultuuri Instituudi tööd juhib tegevjuht, kes seisab mulgi keele ja kultuuri hoidmise, arendamise ja tutvustamise eest.
Aabits on mulgi keelde juba tõlgitud. Kas võiks aga näiteks olla mulgikeelne Eesti Vabariigi põhiseadus ja piibel?
Kõik mulgikeelsed kirjasõnad ja ka helikandjad ning videofilmid on vajalikud ja teretulnud. Mulgi kultuuriruum saab areneda ainult siis, kui keelekasutus on elav. Ja elav saab ta olla koos kirjasõnaga. Mulgi keeles on välja antud lasteajakiri „Täheke“, töövihikud koolidele, ajaleht ning ERR-i mulgikeelsed uudised.
Millise sõnumi võtate Mulgimaalt kaasa Keskerakonna kongressile?
Kogu Eesti peab ühtlaselt arenema. Igas kohas peab olema inimestel hea ja turvaline elada, lastel koolis käia ning vanematel leida tasuvat tööd.
Kuivõrd on Mulgimaal juba tunda Riigikogu valimiste lähenemist?
Valimiste lähenemist on tunda. Ajalehes „Sakala“ võtavad sõna inimesed, kellel pole olnud aastaid Viljandimaa ja Mulgimaa inimestele midagi öelda. Ka sõltumatute ajakirjanike meelsus lööb oma hinnangutes kahetsusväärselt välja. See aga kujundab valijate otsuseid.
Tuleval aastal on 150. juubelilaulupidu. Kuidas mulgid selleks sündmuseks valmistuvad? Mitu koori või rahvatantsurühma suurele peole sõidab?
Juubelilaulupeole minekuks valmistuvad mitmed koorid ning tantsupeoks paljud tantsurühmad. Sõel on tihe. Ka orkestrid soovivad laulukaare alla jõuda.
Jaan Lukas