Põllumajanduse ja kalanduse arengukavasse esitati üle 600 ettepaneku

Foto: Maaeluministeerium

Põllumajanduse ja kalanduse arengukavasse (PõKa) 2030 esitati 621 ettepanekut, mis näitab ettevõtmise kaalukust ja suurt mahtu. Siiani on põllumajanduse ja kalanduse teemad jagunenud ligi 30 erineva arengukava ja dokumendi vahel. Loodav ühine arengudokument koondab need aga üheks tervikuks.

„Arengukavasse saavad kirja põllumajanduse ja kalanduse valdkonna tegevussuunad aastani 2030. On oluline, et sektori esindajad protsessis aktiivselt kaasa lööksid ja ettepanekuid esitaksid, sest väga hea lõpptulemuseni saame jõuda ainult siis, kui kõik pooled aktiivselt kaasa räägivad ja mõtlevad,“ arvab maaeluminister Tarmo Tamm.

„Alates veebruarist on töörühmad ära teinud väga suure ja põhjaliku töö. Uue arengukava algatamiseks on töörühma liikmed kaardistanud põllumajanduse ja kalanduse ning maaelu valdkonna olulisemad probleemid ning toonud neist välja ka prioriteetsemad,“ tunnustas arengukava juhtkomisjoni esimees, Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti panustajate suurt osa uue arengukava ettevalmistamisel. „Kindlasti pole protsess veel lõppenud ja oleme alles vahefinišis, kuid usun, et koostöös valmib parim tulemus,“ lisas kantsler.

„Töörühma liikmete ootused on olnud erinevad ja arvamusi on seinast seina, oleme koos püüdnud välja sõeluda kõige olulisema, millega edasi minna. Soovime ka edaspidi olla avatud, läbipaistvad ning koostööaltid. Visioon „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada“ annab nii ministeeriumile kui arengukavaga seotud sektorile selge arengueesmärgi järgmiseks aastakümneks. Peamisteks alaeesmärkideks on tark ja säästlik põllumajandus, ohutu toit ning kestlik toidutootmine, maaelu ning kalandus,“ lisas asekantsler Siim Tiidemann.

Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonda aastani 2030­ juhtiv dokument plaanitakse sel aastal esitada juhtrühmale ning 2019. a kinnitada Vabariigi Valitsuses. Enne seda viib Eesti Maaülikool läbi PõKa mõjude eelhindamise, mis annab täiendavat teadmist, kuidas parimal viisil seatud eesmärkideni jõudmist mõõta ning asetab meie eesmärgid võrdlusesse teiste EL liikmesriikidega.

Olulisem info on leitav Maaeluministeeriumi kodulehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030

Kesknädal.ee

1 Kommentaar
  1. elektrits aabtasuta 2 nädalat ago
    Reply

    “Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Jarmo Tuisk küsimuse. ”
    Auto paaki,bensiini ja diisli asemel,vala vett : http : / /
    m. stins. biz / auto/

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.