Rahandusministeerium hakkab uurima omandireformi mõjusid

Sundüürnike pikett Riigikogu ees Toompeal elamuseaduse vastuvõtmise vastu 2004 aastal. Foto PEETER LANGOVITS/SCANPIX

Rahandusministeerium hakkab uurima omandireformi mõjusid, et hinnata selle tulemusi ja mõjusid erinevatele gruppidele, nagu näiteks sundüürnikele ja represseeritutele.

“Oleme valitsuses otsustanud, et seda küsimust tuleb uurida. Kindlasti on palju neid, kelle ellu jättis omandireform jälje. Selles osas, kas see jälg on positiivne või vastupidi, lähevad arvamused lahku. See on ka riigi jaoks oluline, et me lõpuks mõistaksime, milline oli üleminekureformide mõju inimestele,” ütles riigihalduse minister Janek Mäggi pressiesindaja teatel.

“Järgmise sammuna hakkame moodustama töörühma, mis kõigepealt sõnastaks täpse lähteülesande ja seejärel viiks uuringu läbi. Töörühma plaanime kaasata nii eri ülikoolide teadlasi kui ka mõjutatud gruppide esindajaid. Ettevalmistaval perioodil on olnud suureks toeks ka omandireformi komisjon, kuhu kuuluvad mitmed valdkonna asjatundjad,” rääkis minister.

Uuringu raames on plaanis kasutada andmekogu inimeste kohta, kellel ei olnud omandireformi käigus võimalik oma üürikorterit erastada. Möödunud aasta lõpul valminud andmekogus on ligikaudu 35 000 inimese andmed, kes omandireformi perioodil elasid erastamisele mittekuuluvates elamutes, korterites ja ühiselamutubades. Umbes 23 000 neist on elus ning omavad kehtivaid kontaktandmeid. Represseeritute kontaktandmed saavad uurijad Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsevast Sotsiaalkaitse Infosüsteemist. Mäggi sõnul on andmekogu mõeldud omandireformi-alase uuringu läbiviimiseks, et selgitada, millised probleemid põhiliselt 1990ndatel aastatel toimunud üleminekureformides esile kerkisid ja kuidas need inimesi mõjutasid.

Teadusuuringu otstarbel loodud andmekogusse kuulumine ei pane inimesele mingeid kohustusi, ent uuringute käigus võidakse temaga ühendust võtta ja küsitleda reformide ajal kogetud muutuste ja nendega toimetuleku kohta. Minister selgitas, et kui uuringu käigus võetakse ühendust, on küsimustele vastamine vabatahtlik ja kõigil on õigus sellest loobuda. „Selge on see, et kõigiga ühendust ei võeta, uuringusse kaasatakse representatiivne osa. See tagab uuringu tõsiseltvõetavuse. Teadustöö puhul on oluline, et valim oleks töö iseloomu arvestades piisavalt laiapõhjaline,“ lisas Mäggi.

Kellel on soovi kontrollida, kas tema nimi on uuringu tarbeks koostatud andmekogusse kantud, saavad seda teha pöördudes rahandusministeeriumi poole, kas digiallkirjastatud kirjaga e-posti aadressil andmekogu@fin.ee või tavakirjaga aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 näidates nii oma nime kui isikukoodi. Lisateavet saab telefonil 611 3050 esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev kella 10-13.

Niinimetatud sundüürnike hulka kuuluvad peamiselt endistele omanikele tagastatud elamute ja tööandja eluruumide üürnikud ja nende pereliikmed, ent ka muudel põhjustel erastamata jäänud eluruumide elanikud.

5 kommentaari
  1. aega küll 8 kuud ago
    Reply

    Nüüd siis, kui enamik on juba suurest murest või vanadusse surnud.
    Võiks uurida ka seda 100 000 represseeritut üksikpensionäri, kes elavad 300-st ja pole oma maja.
    Et kuidas nendele mõjuvad need renoveerimiskulud.
    Aga aega on isandatel laialt käes, heade palkade peal. Teeme seda loomulikult 2042 a.

    • Küll 8 kuud ago

      varsti tuleb mõni vlja ettepanekuga anda tasuta sõidu õigus ka Jüriöö lahingust osavõtnutele.

  2. Aja Lugu 8 kuud ago
    Reply

    Omandireformiga anti eraomandusse sajad kruusakarjäärid. Tänu sellele erastamisele ei ole meil täna võimalik teedele libedusetõrjeks liiva puistata. Tulemuseks on iga kolme päeva kohta hukkunu ja lugematu arv vigastatuid.

    • Oli 8 kuud ago

      ju algusest peale selge, et rahva vara tuleb ära röövida. Eemale jäi vaid loll rahvas ise.

  3. Mulle 8 kuud ago
    Reply

    pakuti mu üürikas erastada, kuid nõuti selle eest sellist hinda, et ma peaks elama üle 100 aasta. Ja selle aja jooksul kogu aeg osamaksu maksma. Aga kui ma 10 aasta pärast lusika nurka viskan? Sellepärast ma keeldusin ja tasun ainult sotsabi üüri. On ju maja vana nõukogudeaegne ja sellise eest ei tohiks sentigi võtta, nagunii tuleb jooksvalt maja ülalpidamiskulusid tasuda. Saame mõne tuhande kokku, siis teeme ühe remondi, saame teised tuhanded kokku, siis teises kohas jne. Kuni kuskil kokku variseb. Igatahes ära siit keegi ei taha minna (surmaeelikud) ja mitte keegi siia tulla ka ei taha (pole tööd). Nii ongi oodata, et kui vanurid hakkavad ära surema, siis nende korterid muutuvad nii odavaks, et pärijad annavad nad imeodavalt kaelast ära, et mitte kasvavalt jooksvaid makse maksta. Ja siis keeratakse ükskord ka soojakraan kinni ja jokk. Muidugi saab enne ümber kolida teise trepikotta kokku, et ülejäänud osa majast maha jätta ja seda mitte kütta. Jama tuleb alles viimase trepikaga, sest 2…3 ei suuda ka seal sooja eest tasuda. Vabasurm?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.